Kirjandusloo ülevaade on oma põhiolemuselt teatmeteos, mille ülesandeks on süstematiseeritult esitada ning tõlgendada üldtuntud faktilist andmestikku. Arengupanoraami terviklikkuse taotlus teeb iseenesest paratamatuks kõige selle ülekordamise, mis peaks kuuluma tänapäeva inimese üldharidusse. Mis sellist väljaannet teiste samasisuliste kõrval õigustada tohiks, on nimelt kirjanduse üldpildi, kirjandusliku protsessi kui niisuguse võimalikult ülevaatlik esitus, kuna üksikautorite ja seda enam üksikteoste käsitlus antud mahulistes raamides peab enamasti jääma põgusalt konstateerivaks.
Sisu:
EESTI KIRJANDUSE ALGED JA VARASEM ARENGUJÄRK
Esiajast ajaloolisse aega
Kirjutamata kirjandus rahvaluule
Eestikeelse kirjasõna ja raamatu tekkimine
Eesti kirjasõna XVIII sajandi esimesel poolel
Ilmaliku lugemisvara tekkimine ja areng (Otto Wilhelm Masingu, krahv Mannteuffel)
EESTI RAHVUSLIKU KIRJANDUSE KUJUNEMINE
Uute taotluste eostumisjärk (Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann)
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Rahva lugemisvara soetajaid XIX sajandi keskel (Johann Voldemar Jannsen)
Rahvusliku liikumise algusjärgu kirjandus (Lydia Koidula)
Kirjandus rahvusliku liikumise mõõnaperioodil
KRIITILINE REALISM JA UUED VOOLUD EESTI KIRJANDUSES
Eduard Vilde
Teised varasemad realistid ja teekaaslased (August Kitzberg, Ernst Peterson-Särgava, Anna Haava, Karl Eduard Sööt)
Juhan Liiv
1905. aasta revolutsioon ja eesti kirjandus
Noor-Eesti (Gustav Suits, Friedebert Tuglas)
Kriitilise realismi jätkumine; kirjanduse üldpilt kahe revolutsiooni vahel
1917. AASTA REVOLUTSIOONIDEST 1940. AASTANI
Revolutsioonide ja kodusõja perioodi kirjanduselu
Kirjanduse olukord kodanlikus vabariigis 1920-ndail aastail.
Sotsialistlik kirjandus
Kirjanduse üldpilt Eestis 1930-ndail aastail
Proosakirjandus ja selle peamised viljelejad (Anton Hansen Tammsaare, Mait Metsanurk, Oskar Luts, August Gailit, August Mälk, Peet Vallak, August Jakobson)
Luule arengukäik ja juhtivad luuletajad (Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Barbarus, Johannes Semper, Jaan Kärner, Juhan Sütiste)
Näitekirjandus (Hugo Raudsepp)
Kriitilise mõtte arengujooni
1940. AASTAST TÄNAPÄEVANI
Kirjanduselu aastail 1940-1945
Eesti kirjanikke välismaal (Bernard Kangro, Valev Uibopuu, Karl Ristikivi, Kalju Lepik)
Sõjajärgse kümnendi eesti nõukogude kirjandus
Uuem eesti nõukogude kirjandus
Proosakirjandus ja selle peamised viljelejad (Rudolf Sirge, Erni Krusten, Aadu Hint, Juhan Smuul, Paul Kuusberg, Lilli Promet, Villem Gross, Vladimir Beekman, Jaan Kross, Lennart Meri, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Aimée Beekman, Mats Traat, Mati Unt)
Luule (Mart Raud, Betti Alver, August Sang, Kersti Merilaas, Debora Vaarandi, Ralf Parve, Uno Laht, Ain Kaalep, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Viivi Luik, Juhan Viiding, Ellen Niit, Jaan Kaplinski)
Näitekirjandus (Egon Rannet, Ardi Liives)
Kriitika ja kirjandusteadus
Lõpetuseks
Biobibliograafilisi andmeid
Isikunimede register