Olen filmis ikka kunstiks olemist hinnanud. Teisalt elame täna märgiliselt üha visualiseerivas maailmas. Kusjuures pilt polegi enam õige pilt. See ei kujuta, ei viita enam millelegi, vaid on ise tegelikkus. On libategelikkus.
Vahest tuleks nüüd mõelda, kuidas pildist välja pääseda? Või hoopiski, kuidas pildis pilti päästa?
Sisu:
Aja joonelt
Aja sõltlased, kes kus
Kuidas mängida mehaanilisel pianiinol? 20 aastat varem
Hargnevate teede aed
Haiguse tee ekraanile
Laevaga kuhtuva tähe kumas
Kaduvik ja Fellini karnevalimaailm
Kurja lilled
Aeg filmilaekas
Ajaloo dramaturgia I
Ajaloo dramaturgia II
Halley komeeti vaadates
Kunst ja elu vaheliti
Kunst ja tegelikkus
Filmikunst filmikunstist: vennad
Tavianid
Kunst- tegelikkus
Jean-Luc Godard: tsitaatide kammitsais
François Truffaut - nimi prantsuse
filmi visiitkaardilt
Pagedes kunsti reaalsusse
Nööpe ja seepi
Krzysztof Kieślowski, tema maailm ja
selle dramaturgia
Sinise vabadus, pulp'i vangitsus
Kohtumine tiigriga. Neoonvalgus
Laeva ehitamisega ei peata pilvi
Julgemata peljata tegelikkust
"I believe in Hollywood"
Veel üks hollywood
Aarne-Thompsoni kataloog + Shakespeare
= Hollywood?
Keedetud ja keetmata ufod
Küüliku ja Nietzsche vahel
That's Hollywood To Me
Maarjamaal või marjamaal
Korstnapühkija siseneb majja ukse
kaudu..
Juhiga ja ilma
Poolel teel Kihnu. Õhtuvalgus
Alla poole meetri ja julgete
kontratega
Ajaloo paratamatus
"Kihnu kuulikindlaga"
Ameerikat vallutamas
Aja paradoksid ehk 2 ½ tundi Priit
Pärna
Kontrollib pilti?
Hetke perspektiiv reaalajas
Veiklev hetk filmilindil