Aga Kyat tunnevad vähesed. Tundlik ja intelligentne tüdruk on elanud aastaid üksinda padural, mida ta oma koduks nimetab, leidnud sõpru kajakate hulgast ja õppetunde liivateradest. Elus vaid ühe päeva kooliharidust saanud tüdruk on sündinud loodusteadlane, kes õpib maailma tegelikke reegleid maalt endalt. Kuni jõuab kätte aeg, mil Kya hakkab tundma igatsust puudutuste ja armastuse järele, ning kui tema metsik ilu võlub ära kaks linnakese noormeest, avab Kya end uuele elule – kuni sünnib mõeldamatu.
Romaan “Kus laulavad langustid” on erakordselt peen ood loodusele, habras täiskasvanuks saamise lugu ja painav mõrvamüsteerium. Delia Owensi mõtlemapanev, elutark ja sügavalt liigutav romaan tuletab meile meelde, et meid jääb alatiseks saatma see laps, kes me kord olime. “Kus laulavad langustid” on ilmumisest alates olnud New York Timesi raamatumüügi edetabeli tipus.
Pimedus tegi viimaks tema vahile lõpu. Konnade krooksumine summutab peagi kõik sammud; ometi lamas ta oma verandavoodil ja kuulatas. Alles selsamal hommikul oli ta ärganud raudpannil säriseva seapeki praksumise ja puupliidi ahjus valmivate kuklite lõhna peale. Tunkesid selga tõmmates oli ta kööki kiirustanud, et taldrikud ja kahvlid valmis sättida. Mardikad maisijahust välja noppida. Enamikul hommikutel kallistas ema teda, ise laialt naeratades - „Tere hommikust, mu eriline lapsuke!" -, ning kahekesi askeldasid nad köögis ringi, otsekui sooritaksid ammu selgeks õpitud tantsusamme. (katkend 17. leheküljelt)
Raamatud kinkisid koolile 2. sünnipäevaks 2024. aastal Terje Kolli ja Marika Viira mentorrühmad (G3-4).