Hannes Parmo (snd 1988) on pärit Viljandimaalt, õppinud teoloogiat ja sisejulgeolekut, varem kirjutanud satiiri. Fiktiivne ajalooline romaan „Beeta“ pälvis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel II koha.
„Või bandiidiks kohe," ütlesin mina, mõistes sealsamas, et kui oleksin tahtnud end vähem punasena esitleda, oleksin pidanud bandiidi asemel kasutama metsavenda. „See tundub selline... sa saad aru. Anarhistlik punt."
„Mis teha, reaalsus pressib peale," vastas Joosep kindlalt. „See siin on viimane võimalus. Kas tuled ka või lähed kommunisti mängimisega lõpuni välja?"
Lähen lõpuni välja, mõtlesin mina. Vastuse selge sõnastamise asemel aga pobisesin midagi arusaamatut. Joosep siiski mõistis, mida ma mõtlesin ja mis mind tagasi hoidis.
„Sirgema seljaga kirjanikud on juba ära koristatud. Sa kirjutad selliseid jahuseid viinereid, ühelgi tsensuuril ei hakka hammas peale. Nii võib teoreetiliselt kõrge eani elada. Aga seda juba Venemaal. Kui sakslasi saadab edu, on sinul ja sinusugustel minek. Kui sa praegu metsa ei tule, siis saad punasena tina. Või jõuad Venemaale, aga mitte Leningradi, seal on intellektuaale - nagu sina ütled - juba küllalt. Oma kolmanda luuletuse kirjutad juba Uurali otsas mõnele mongolile." ( katkend 17. leheküljelt)