Max Blecheri elutee jäi lühikeseks ja looming napiks, ometi peetakse teda üheks suuremaks Euroopa avangardkirjanikuks ja tema nime leiab sageli kõrvuti Franz Kafka, Robert Walseri ja Bruno Schulzi nimedega. Tõlkija Riina Jesmini saatesõna „Max Blecheri vahetu ebatõelus“ tutvustab rumeenia klassiku elu ja loomingut lähemalt.
Loomingu Raamatukogus on Riina Jesmini tõlkes ilmunud ka Max Blecheri viimaseks jäänud romaan „Valgustatud urg. Sanatooriumipäevik“ (nr 4–5, 2020).
Peagi oli ta huultejoone karmiinpunasega ümaraks maalinud ja puudritupsuga viimast korda üle põskede käinud. Lõhn, mis kambris levis, pani mu pea himudest ja meeleheitest pööritama. Hetkel, kui Clara minust möödus, juhtus midagi sellist, mida ma kõige vähem ootasin; ta hõõrus sääri vastu mu põlvi nagu iga päev (või vahest veel tugevaminigi? aga see oli kindlasti pettekujutelm), ükskõiksel ilmel, nagu ei toimuks meie vahel midagi.
Patu kaassüü võib olla sügavam ja aset leida kiiremini kui mis tahes kokkulepe sõnade vahendusel. See läbistab hetkega kogu keha otse- kui sisemine meloodia ja muudab mõtted, ihu ja vere täiesti teiseks. Sekundi murdosa vältel, kui Clara jalad mind puudutasid, sündisid minus tohutu suured uued ootused ja lootused. (katkend 17. leheküljelt)