Heli Künnapas "August"

August on noorte jaoks tavaliselt veel suure vabaduse aeg, kuid nii mõnigi Laineharja gümnaasiumi noor võib puhkusest vaid und näha.

Roccot lahutab 11. klassist matemaatika ja inglise keele suvetöö.

Sammyl võinuks oma andega võita kogu maailma, kuid uut kooliaastat alustab ta isa juurde kolimisega.

Berit on hea kõiges, mida teeb, kuid pärast vanemate lahutust on ta uues ja keerulises olukorras.

Raamatusari “Laineharja noorte lood” jälgib 11. klassi noorte tegemisi ühe aasta jooksul, nii et iga raamatu tegevus toimub ühe kuu jooksul.

Heli Künnapas on rohkem kui kolmekümne avaldatud raamatu autor. Ta on kirjanik, kirjastaja, 5 lapse ema, ajakirjanik, investor. Noortele on ta varem kirjutanud kaasahaaravad raamatud “Mälestusteta suvi”, “Lõpupidu” jne.

Laur Lomper / Tõnu Oja "Vahi kuue paiku vahi kuue paiku. Vaata umbes kell kuus valvuri pintsaku paranduslappe"

Lugulaule. Tõdemusi. 

Ligi 40 aastat on keegi salapärane Laur Lomper kirjutanud laulutekste erinevatele Eesti ansamblitele, tõlkinud muusikale, seadnud sõnu lavastustesse ja multifilmidesse ning loonud isegi ooperile libreto.

Milline on aga Laur Lomperi seos näitleja ja harrastuspoeedi Tõnu Ojaga? Või kas ta üldse harrastaja ongi?

Aeg on maha võtta mask, nii naerev kui ka nuttev – pole siin mingit komöödiat ega tragöödiat!

 

Mind tülitas ajaleht Kroonika,
mu enesearmastust embas.
Reporter mind üllatas sooviga,
et räägiksin midagi endast.

Lõi kõik minus leekima lõkkena,
suur õnn minu õuele astus.
Ma ühmasin vastu: peab mõtlema,
ja torkasin Nokia tasku.

Kas tõesti nüüd alistub Everest?
Mu pingutus kandmas on vilja!
Ma lihtsalt pean rääkima enesest
ja tütarlaps kõik paneb kirja. (esimese lugulaulu algus)

Marilyn Jurman "Mul hakkasid päevad"

"Mul hakkasid päevad" on Marilyn Jurmani esimene romaan. 

See on väljamõeldud lugu, mis on inspireeritud noorte pärisjuhtumitest, et kõnetada noori teemadel, millest vahel võib olla keeruline oma vanemate või eakaaslastega rääkida. Eesmärgiga öelda noortele: "Sa ei ole üksi" ja küsida vanematelt: "Kas sa mäletad?", tahab raamat kutsuda noori ja mitte enam nii noori omavahel ausalt kõnelema teemadel nagu seksuaalne ärakasutamine, esimene armastus, narkootikumid, kiusamine, depressioon, söömishäired, suhted vanematega, lein ja muud.

Raamat ei ole soovitatav alla 14-aastastele. 

Tinapea on meie uus noor kehalise õpetaja, ja Mira teab väga hästi, et see on üks väheseid tunde, kus mul meeldib käia. Eriti, kuna Tinapea on tegelikult üsna cool mees. Ta on mingi veidi üle kahekümne vana, ja minu arust näeb välja nagu kuskilt filmist. Aga Mira arvab, et ta hakkas kehalise õpetajaks ainult sellepärast, et tüdrukute vetruvaid rindasid vaadata, kui nad jooksevad. Eks Mira teab, millest räägib, aga minu rinnad kindlasti ei vetru mitte kuskile, isegi kui ma oleksin konkreetselt ise vedru. Eip, mida ei ole, seda ei ole. (katkend 17. leheküljelt)

Sandrine Dixson-Decleve jt "Meie kõigi maa. Inimkonna ellujäämise teejuht"

Majandussüsteem on kokku varisemas. On aeg vahetada see välja uue vastu.

Enam kui viiskümmend aastat tagasi šokeeris maailma Rooma Klubi tellitud aruanne „Kasvu piirid”. Selles näidati esimest korda, kuidas rahvastiku ja tööstuse kiire kasv tõukavad inimkonna kuristiku servale. Nüüd olemegi sinna jõudnud ja ületamas mitmeid Maa taluvuspiire. Lisaks põhjustab süvenev ebavõrdsus sotsiaalset ebastabiilsust, mis raskendab kriiside ohjamist veelgi. Üha rohkem kutsutakse üles ühiskonda muutma, ent kuidas seda teha?

„Meie kõigi Maa” lahkab esimest korda, mida süsteemne muutus inimkonna jaoks tegelikult tähendab. Raamat on ühtaegu vastumürk meeleheitele ja teekaart paremasse tulevikku. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased näitavad uute arvutimudelite ja värskete analüüside alusel, kuidas on vaja teha viis kiireloomulist ja erakorralist pööret, et planeedi taluvuspiire arvestades viia ellu ulatuslik ühiskondlik muutus ühe põlvkonna jooksul. Autorite kollektiiv uurib raamatus järgmist:

- globaalset majandussüsteemi taaskäivitav otsetee;

- meie sajandi kaks alternatiivset stsenaariumi: „Liiga vähe liiga hilja” vs „Hiigelhüpe”;

- viis süsteemi nihet ergutavat sammu, mis teevad aastaks 2050 lõpu vaesusele ja ebavõrdsusele ning kujundavad ümber toidu- ja energiasüsteemi.

See inimkonna ellujäämise kollektiivne teejuht on kohustuslik lugemismaterjal igaühele, kes soovib, et inimelu meie hapral planeedil edasi kestaks.

Katrin Pauts "Külmkingauurija"

KES ON KÜLMKING?

Noore uurija Aleksander (Sass) Saareste kodukülas tegutseb püromaan. Kui öö varjus maha põlenud sigalast leitakse tema ema surnukeha, taipab Sass, et hullumeelse süütaja sihikul on tema ise ning et saladuse võtit tuleb otsida oma pere ajaloost. Ainuke hea asi koju naasmise juures on taaskohtumine koolipõlveunelma Freedaga. Noor naine on samuti uurija – folklooriuurija, kelle huvikeskmes on Lääne-Eesti saartel luusiv külmking, halva inimese rahutu ja pahatahtlik hing.

„Üle tüki aja kirjutasin põneviku, mis viib lugeja mu põliskoju, saarele. Just miilitsauurija kausta uudistades olevat ma esimest korda öelnud sõna „raamat“. Ma ei pajata siin küll tegelikest sündmustest, aga lapsepõlves kuuldud lood süütamistest ja mõrvadest ajendasid mind 1980ndatesse naasma, et luua parem kontakt kõhedusega, mille keskel üles kasvasin. Külmking on tont, keda päriselt kartsin, huhh! Ootamatu jäise õhu pahvakas, mis sind suvistel jalutuskäikudel vahel ehmatab, vot see ta ongi!“ Katrin Pauts

„Seda raamatut on hädasti vaja, kui väljas on kõle ja pime. Kerid end teki sisse koos kakao või veiniga ja rõõmustad, et külmking on kaugel.“ Susan Luitsalu

„Katrin Pautsi põnevuslugudes on midagi lõunamaiselt müstilist, jälitustöö mehaanikast ja kuriteo detailsest anatoomiast olulisemal kohal seisavad ajale visalt vastu pannud saladused ja unenäoline atmosfäär. Põnev ja originaalne lugemine.“ Martin Algus

Hasso Krull "Kosmiline trikster eesti mütoloogias"

Kas eesti mütoloogia on olemas? Jah, aga ainult siis, kui on olemas eesti maastik. Kosmiline trikster on selle maastiku looja. Eesti maastik on seega müütiline maastik, mida me hakkame nägema, kui tunneme müütilist jutustust.

Eesti mütoloogiat on seni kirjeldatud kas taksonoomilise või kontsentrilise mudeli kaudu. Kumbagi neist ei tohi alahinnata. Autor esitab uue kontsentrilise mudeli, mille keskmes asub kosmiline trikster. Sageli tegutseb ta loojapaari ühe osapoolena.

Trikster on tegutsenud juba müütilisel loomisajal, mil asjadel polnud veel selget kuju ja isegi kivid olid pehmed. Tema tegevuse jäljed on maastikul selgesti näha: suured kivid, allikad, jõed ja järved, mäed ja orud. Selline maastik erineb modernsest maastikust, kus valitseb ühtlane ruum, millel müütilist mõõdet ei ole.

Uurimus jaguneb neljaks osaks.
Esimeses osas analüüsitakse triksteri mõistet.
Teises osas kirjeldatakse müüdi uurimist ja käekäiku 19. sajandil.
Kolmandas osas vaadeldakse lähemalt loomislugu, mille peategelane on trikster.
Neljas osa käsitleb triksteri tagasitulekut kirjanduses. 

Väljajuhatuses on visandatud müütiline ökoloogia.

Karel Čapek "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi"

Tšehhi muhe jutuveeretaja ja ajakirjanik Karel Čapek (1890–1938) lavastas 1920. aastate alguses Prahas Vinohrady teatris kümmekond näidendit, põhiliselt Molière’i ja Aristophanese komöödiaid, ning pani seejärel, täpselt saja aasta eest kirja, milliseid ootamatuid takistusi tuleb teatritegemisel lakkamatult ületada, enne kui näitemäng jõuab esietenduseni.

Lõbusaid lugusid vestes toob Čapek kulisside tagant välja kõikvõimalikud tegelased, tunded ja loovad jõud, milleta lavastus ei sünniks, aga jätab aupaklikult ruumi ka teatri saladusele. Kaksteist aastat hiljem otsustas ta samal moel ette võtta ka üha populaarsema filmikunsti köögipoole, sest filmi lõpptulemuse ja tootmisprotsessi vahel nägi ta veelgi põnevamaid kääre.

Kirjanik palus vennast kunstnikul Josefil täiendada jutte joonistustega ning nüüd ilmub tõlge esimest korda kõigi algsete illustratsioonidega.

Carl Wilkinson "Albert Einsteini relatiivsusteooria"

„Tähtis on mitte lõpetada küsimist.“
Albert Einstein

Mõistes, kuidas Einstein jõudis ajaloo kõige kuulsama valemini E = mc2 ja kuidas see muutis maailma, hakkad sa ka ise maailma hoopis teise pilguga vaatama.

See raamat viib põnevale rännakule läbi Einsteini mõttemaailma ja teeb tema avastused väikestele „teadlastele“ arusaadavaks. 

Teada saab, mida tähendavad aeg, ruum, valgus, raskusjõud, aga ka mis on kaksikute paradoks ja kas ajas saab rännata.

Robin George Andrews "Supervulkaanid. Mida need räägivad Maast ja kaugetest maailmadest"

 Vulkaanid ei ole hävitajad, vaid hoopis loojad: vägagi tõenäoliselt on just tulemäed loonud Maal nii lopsaka ja mitmekesise elu. Nad toovad planeedi sügavustest pinnale materjali, mis aitab teadlastel lahti harutada planeetide tekkelugu ja ehk isegi vaadata tulevikku.

Kas Maa vulkanismi mootoril töötav, Päikesesüsteemis ainulaadne laamtektoonika ongi see ime, mis lubas elul tekkida ja püsida? Kui elu suudab eksisteerida isegi vulkaanis, ehk võiks naaberplaneedilgi leiduda mõni veider eluvorm? Ja kas hirmulugudele Yellowstone’i supervulkaani võimalikust purskest üldse tasub tähelepanu pöörata?

Vulkaanid on sama värvikad ja vaheldusrikkad nagu nende looming – nad purskavad musta vesist magmat, ehitavad merepõhja klaaslinnu ja Kuu peal tardunud laavajärvi, aga see pole veel kõik. Päikesesüsteemi suurimad vulkaanid suudavad oma koduplaneedi suisa pea peale keerata!

Robin George Andrews on vulkanoloog ja teadusajakirjanik, kes teeb kaastööd väljaannetele nagu National Geographic, The New York Times, The Atlantic, Scientific American, Gizmodo, Atlas Obscura, Quanta Magazine, Nature jt.Rohkem infot autori kohta vt tema kodulehelt www.robingeorgeandrews.com.

„Mis värvi on laava, kes seda teab? Maasikavärvi, puravikpruun, sinine, mürkkollane, hall, särav kui hõbekristall, mustav, roosakas ja midagi veel?

Mis asi on vulkaan, kes seda teab? Kui arvasid end teadvat, et see on lihtsalt üks koonus, mille otsast tossab auru ja millest immitseb laavat, siis on see raamat mõeldud just Sinule. Palun sea end mugavalt sisse ja asu ohutult muinasjutulisele tulemägede-tugitoolirännakule läbi maakera, aja ja Päikesesüsteemi!“

Heidi Soosalu, vulkanoloog

Sven-Erik Enno "Välk ja pauk"

Miks üks välk lõhub, aga teine põletab? Miks ilm külmaks müristab ja mida kujutab endast välk selgest taevast? Kuidas ühinevad õhk, veeaur ja päikesesoojus mõnikord laastavaks äikesetormiks? Kust saab elekter äikesepilve ja mis on keravälk?

„Välk ja pauk“ on esimene eestikeelne populaarteaduslik teos äikesest, see on mõeldud laiale lugejaskonnale ega eelda erialaseid eelteadmisi. Raamat algab ülevaatega äikeseprotsessi taustast – kuidas ja miks ühinevad meie igapäevased kaaslased õhk, veeaur ja päikesesoojus laastavaks äikesetormiks. Teises peatükis on juttu piksepilve elutsüklist, ehitusest ja liikumisest, samuti saab selgemaks äikesepilvest algavate tormituulte, rahe, paduvihma ja tornaadode olemus.

Kolmandast peatükist leiab vastuse välguga seotud küsimustele, alustades sellest, kuidas saab elekter äikesepilve ja lõpetades salapärase keravälguga. Neljas peatükk tutvustab äikese ja välgu uurimise ajalugu ning tänapäeva, viies aga kirjeldab äikest maailma, Euroopa ja Eesti kontekstis. Kuues peatükk annab põhjaliku ülevaate välgu ohtudest ja õpetab ennast ja oma kodu selle eest kaitsma. Viimane peatükk on mõeldud neile, keda huvitavad äikesevaatlused.

SVEN-ERIK ENNO alustas ilmavaatlusi viienda klassi poisina, kui ta ehitas Türil oma aeda ilmajaama. Äikest hakkas ta põhjalikumalt uurima geograafiaõpingute ajal Tartu ülikoolis ja 2014. aastal kaitses seal doktorikraadi. 2005. aastal taasasutas ta Eesti äikesevaatlejate võrgustiku, praegu töötab Suurbritannia ilmateenistuses Met Office ja Tartu ülikooli geograafia osakonnas.