Kazuo Ishiguro "Klara ja Päike"

Nobeli preemiaga pärjatud Briti kirjaniku Kazuo Ishiguro 2021. aastal ilmunud romaani „Klara ja Päike” tegevus toimub ilmselt mitte eriti kauges tulevikus, tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides. Raamatu peategelane ja minajutustaja on robot, TS ehk tehissõber Klara, kes on kavandatud teismeliste seltsiliseks. Paremates perekondades on nimelt kombeks lapsi geneetiliselt töödelda ehk „kõrgendada”, et neil oleks võimalik elus paremini läbi lüüa. Sellega kaasnevad terviseriskid ja habras immuunsüsteem sunnib lapsed koduõppele tahvelarvutite taha. 

Juba poeaknal paistab Klara oma kaaslaste seast silma teravama tähelepanuvõime ja eelkõige suure huviga välismaailma vastu. Pikapeale täitub ka tema igatsus ning ta saab endale „lapse” – ostetakse ära ning viiakse koju, kus elavad Josie, tema ema ja majapidajanna Melania. Josie on tihti liiga haige, et isegi tahvelarvuti kaudu õppetöös osaleda, ja siis pakub Klara talle tuge. Josiel on ka sõber, naabripoiss Rick, kellega nad ühist tulevikku plaanivad, kuigi Rick pole „kõrgendatud” ning seega pole tema tulevikuväljavaated Josie omadega võrreldavad. Ent mitmesuguseid tulevikuplaane teevad ka Josie ema ja Ricki ema preili Helen, ning nagu peagi selgub, on Klaral endalgi Josie aitamiseks oma salaplaan.

Siis nägin ma ka, kuidas tema nägu läks üleni lahkeks, kui ta naeris. Aga imelikul kombel tuli mul täpselt samal hetkel pähe, et Josie võibki olla üks neid üksildasi lapsi, kellest Juhataja oli rääkinud. 

Ta vaatas korraks Rosa poole - kes ikka veel kohusetundlikult RPO hoonet silmitses - ja ütles siis: „Sinu sõbratar on nii stiilne." Aga sellal, kui ta neid sõnu ütles, vaatas Josie juba jälle minu poole. Ta vaatas mind vaikides veel mitu sekundit ja ma hakkasin muret- sema, et tema täiskasvanud tulevad välja, enne kui ta jõuab veel midagi öelda. Aga siis ta sõnas: 

„Tead mis? Sinu sõbratarist saab viimase peal sõber kellelegi teisele. Aga eile, kui me mööda sõitsime ja ma sind nägin, siis ma mõtlesin: tema see on, see ongi TS, keda ma olen otsinud!" Ta naeris jälle. „Vabandust. Võib-olla see kõlab häbematult." Ta pöördus uuesti takso poole, kuid seal istuvatest kogudest ei paistnud, nagu oleks neil kavas väljuda. „Kas sa oled Prantsusmaalt?" küsis ta. „Sa näed kuidagi prantslase moodi välja." 

Ma naeratasin ja raputasin pead. (katkend 17. leheküljelt)

Raamatu kinkis koolile 2. sünnipäevaks 2024. aastal Laura Evisalu mentorrühm (G2-2a).

Richard Koch "80 : 20 printsiip. Saladus, kuidas saavutada vähemaga rohkem"

Kakskümmend aastat pärast selle esmakordset avaldamist on “80 : 20 printsiip” bestseller, mida on lugenud miljonid väga tõhusad inimesed üle maailma. Tuginedes intuitsioonivastasele, kuid laialt levinud faktile, et 80% tulemustest tekitavad 20% põhjustest, näitab “80 : 20 printsiip”, kuidas saavutada palju rohkem palju vähema aja ja vaevaga, keskendudes lihtsalt kõige olulisemale 20%-le.

Raamatust “80 : 20 printsiip” õpid:

• Kuidas saavutada vähemaga rohkem. Ja loed näiteid, kuidas 20% tegevustest tekitab 80% tulemusi.
• Kuidas mõnes valdkonnas toimib printsiibi äärmuslik vorm ehk 5% tekitab 95% tulemustest või isegi 1% tekitab 99% tulemustest.
• Kümmet peamist 80 : 20 rakendusala ettevõtluses.
• Kuidas rakendada 80 : 20 isiklikus elus, töötajana ning investeerimisel. Ja miks Sa peaksid töökohta vahetama, kui Sa juba ei tööta ülemuse juures, kes tegutseb 80 : 20 printsiipi silmas pidades.
• 80 : 20 printsiibil on kaks eri mõõdet – laialt tuntud tõhususe mõõde ning vähem teada isiklikku elu parandav mõõde.
• 80 : 20 on lihtne, kuid selle ellu rakendamine nõuab palju enamat. Seetõttu ära lase end lihtsusest eksitada. Meile inimestena meeldib keerukus, eriti kui oleme juhtival kohal, sest saame siis enda vajalikkusele kinnitust ning “saame päästa päeva”.

Raamatu kinkis koolile 2. sünnipäevaks 2024. aastal Annemai Raidjõe mentorrühm (G2-4b).

Sofie Sarenbrant, Carina Bergfeldt "Sünnipäev"

Kadunud laps.

 Katkine perekond.

24 tundi, et selgitada välja tõde. 

Õnnitluslaul katkeb niipea, kui sünnipäevalapse toa uks avatakse. Voodi on tühi ja aken praokil. Kutsutakse politsei ja alustatakse otsinguid. Eksnaise, isa ja võõrasema vahel valitsev vaen muutub järjest pinevamaks. Igaühele neist kolmest oleks kasulik 7-aastane Samuel jalust ära saada. Peagi ilmneb seegi, et nende lahkhelid on lahendamatud. Mis siis poisiga õieti juhtus? 

„Sünnipäev“ on Sofie Sarenbranti ja Carina Bergfeldti uue põnevussarja esimene osa. Tempokas tegevus kestab 24 pinevat tundi, selle jooksul on raamatut raske käest panna. 

Sofie Sarenbrant on Rootsi armastatumaid ja edukamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud 15 keelde ja müüdud üle 5 miljoni eksemplari. Ta on pälvinud kolmel korral Rootsi aasta krimikirjaniku auhinna. Eesti keeles on ilmunud tema kriminalist Emma Sköldi sarjast kolm raamatut („Puhka rahus“, „Teine hingamine“ ja „Avatud uksed“) Carina Bergfeldt on auhinnatud Rootsi ajakirjanik, kes töötas enne kirjanikukarjääri kasuks otsustamist Rootsi suurimas päevalehes Aftonbladet. Tema raamatut „Seven Days to Live“ on saatnud edu ning seda on tõlgitud mitmetesse keeltesse nii Euroopas kui Aasias.

"Tule välja, mu aare," kutsub Frida ja kergitab taevasinist tekikotti. Siis ta kummardub ja piilub voodi alla. Ta ei leia sealt midagi peale tolmutuustide. Maja oli palju puhtam, kui ta veel siin elas ja igal neljapäeval käis koristaja. 

Frida avab riidekapid. Samueli rõivad vedelevad läbisegi, kuid poissi ennast ei näe ta kusagil. Tumesiniseks tapeeditud tuba tundub ebameeldivalt tühjana, ehkki siin on vähemalt kolm inimest. 

Frida kiikab kirjutuslaua alla ja tõmbab pimenduskardinad lahti. Varasuvine päike valgustab hinnalist põrandavaipa ja õhus keerlevaid tolmukübemeid. 

"See ei ole naljakas, Samuel." Ta astub taas paar sihitut sammu voodile lähemale. "Tule ja tee emmele kalli." (katkend 17. leheküljelt)

Raamatu kinkis koolile 2. sünnipäevaks 2024. aastal Taavi Vilba klass (G3-5).

Delia Owens "Kus laulavad langustid"

Aastaid on jutud Paduratüdrukust kummitanud Barkley Cove’i, vaikse Põhja-Carolina rannikulinnakese elanikke. Kui 1969. aastal leitakse paduralt nägusa Chase Andrewsi surnukeha, kahtlustavad kohalikud kohe Kya Clarki – Paduratüdrukut.

Aga Kyat tunnevad vähesed. Tundlik ja intelligentne tüdruk on elanud aastaid üksinda padural, mida ta oma koduks nimetab, leidnud sõpru kajakate hulgast ja õppetunde liivateradest. Elus vaid ühe päeva kooliharidust saanud tüdruk on sündinud loodusteadlane, kes õpib maailma tegelikke reegleid maalt endalt. Kuni jõuab kätte aeg, mil Kya hakkab tundma igatsust puudutuste ja armastuse järele, ning kui tema metsik ilu võlub ära kaks linnakese noormeest, avab Kya end uuele elule – kuni sünnib mõeldamatu.

Romaan “Kus laulavad langustid” on erakordselt peen ood loodusele, habras täiskasvanuks saamise lugu ja painav mõrvamüsteerium. Delia Owensi mõtlemapanev, elutark ja sügavalt liigutav romaan tuletab meile meelde, et meid jääb alatiseks saatma see laps, kes me kord olime. “Kus laulavad langustid” on ilmumisest alates olnud New York Timesi raamatumüügi edetabeli tipus.

Pimedus tegi viimaks tema vahile lõpu. Konnade krooksumine summutab peagi kõik sammud; ometi lamas ta oma verandavoodil ja kuulatas. Alles selsamal hommikul oli ta ärganud raudpannil säriseva seapeki praksumise ja puupliidi ahjus valmivate kuklite lõhna peale. Tunkesid selga tõmmates oli ta kööki kiirustanud, et taldrikud ja kahvlid valmis sättida. Mardikad maisijahust välja noppida. Enamikul hommikutel kallistas ema teda, ise laialt naeratades - „Tere hommikust, mu eriline lapsuke!" -, ning kahekesi askeldasid nad köögis ringi, otsekui sooritaksid ammu selgeks õpitud tantsusamme. (katkend 17. leheküljelt)

Raamatud kinkisid koolile 2. sünnipäevaks 2024. aastal Terje Kolli ja Marika Viira mentorrühmad (G3-4).

Ott Kiivikas "Otivatsioon"

Enesearengu teejuht eluliste lugudega

Selles inspireerivas ja eluliste näidetega rikastatud raamatus avaneb lugejale võimas tee enesearenguni läbi visualiseerimise, eesmärkide püstitamise ja rasketes olukordades toimetuleku.

Minu sõnum on selge: igaühel meist on potentsiaal saavutada suuri asju, kuid selleks tuleb leida õiged vahendid ja viisid. Minu kogemused ja kaasakiskuvad lood loovad lugeja ja raamatu vahele sideme ning julgustavad astuma samme isikliku arengu suunas.

Soovitan seda raamatut kasutada nii, nagu raamatupeatükkides kirjas, ehk siis täites praktilisi ülesandeid ja vastates küsimustele, mis puudutavad sinu isiklikku elu ja eesmärke. Siis kujuneb „Otivatsiooni“ raamatust sinu jaoks „Motivatsiooni“ raamat!

Mina lõin oma visiooni tegelikult endale selgeltaruandmata, et tegelen visualiseerimisega ja proovin selle abiga eesmärki saavutada. Tol ajal polnud keegi mulle seda veel õpetanud ja ma polnud selle kohta ka midagi lugenud. 

Olin viieteistaastane poiss, kui istusin Viljandis Männimäe elamurajoonis asuva paneelmaja neljandal korrusel kolmetoalises korteris oma toas ja sirvisin järjekordset kulturismiajakirja, mis mu tähelepanu oli köitnud. Olgu öeldud, et tol ajal, 1993. aastal ei olnud just palju võimalusi saada inspiratsiooni telerist, internetist või isegi kirjandusest. Kuid midagi siiski oli, nimelt ilmus just siis Eesti esimene kulturismiajakiri Atleet.(katkend 17. leheküljelt)

Raamatu kinkis koolile 2. sünnipäevaks 2024. aastal Karet Siidirätsepa mentorrühm (G3-2b).