Laura Evisalu "Õiged mehed"

Loo peategelane Riks on populaarne sportlik 11. klassi poiss, kes läheb elust võrdlemisi kergelt läbi. Tal on edukad vanemad, hea pea ning terve elu kestnud vankumatu sõprus naabermajas elava Hendrikuga.

Riksil on küll veidi keeruline kohaneda, kui tema parim sõber vahetab ühel hetkel neid ühendanud saalihoki kunstikooli vastu, kuid ajapikku ta lepib sellega ning õpib tänu Hendriku uuele tutvusringkonnale mõndagi teistsuguse maailmapildiga inimeste kohta. 

Tema võrdlemisi selge arusaama elust pöörab aga pea peale Hendriku suur saladus. Rääkimata jätmised löövad poiste vahele sügava kiilu, nii et 18 aastat kestnud sõprus saab läbi. 

Aegamööda tekib Riksil aga küsimus, kas tema pettumus ja pahameel ei tule mitte sellest, mis on tema jaoks õige ja vale, vaid rohkem sellest, et pärast kõiki neid aastaid Hendrik teda ikka ei usaldanud. Poiss on korraga sunnitud ausalt otsa vaatama oma senistele hoiakutele ning otsustama, kas tahab, et tema elus oleksid huvitavad ja teda proovile panevad inimesed ning milline inimene ta tegelikult ise olla tahab.

Riks ja Mateo hakkasid naerust niimoodi kõõksuma, et neil mõlemal tulid pisarad silma. Oli Kevin mis ta oli, aga vahepeal oskas ta lihtsalt nii õigesti öelda. 

„Mul on nii kõrini teist! Kaduge minema!" näitas klassijuhataja ukse poole ning kui poisid sellele ei reageerinud, lisas:,,Ma mõtlesin seda tõsiselt! Ise saate varsti täisealiseks, peaks nagu suured mehed olema, aga grammigi mõistust pole peas." 

„Oot, päriselt või?" kergitas Riks nüüd kulmu. Tal oli üldse tihti raske aru saada, mida klassijuhataja neilt ootab. ,,Hakake astuma, meil pole teie lollusi siin vaja," põrnitses ta oma prillide tagant uksepoolsetes viimastes pinkides istuvaid poisse, kes end siis lõpuks aeglaselt püsti ajasid ja klassist välja loivasid. (katkend 17. leheküljelt)

Minu Eesti, minu Euroopa. 20 aastat hiljem

Tänavu 1. mail möödub Eesti astumisest ELi 20 aastat. 

Mida on Eesti riik Euroopa liikmesriigina saavutanud, kuidas on liikmesus mõjutanud Eesti ühiskonda ja inimesi? Kuidas on muutunud Euroopa Liit ise? 

Raamat koosneb intervjuudest ja esseedest. Sõna saavad inimesed, kellest enamik on olnud Eesti ja Euroopa Liidu koostöö võtmeisikud, aga ka muude elualade esindajad. Raamatu juhatab sisse kirjanik Tõnu Õnnepalu. 

Ka kõige raskematel kriisiaegadel on eestlaste toetus Euroopa Liidu liikmelisusele püsinud kõrgel. Emeriitprofessor Marju Lauristin tõdeb: „Olla eurooplane ei ole loosung! Eurooplaseks olemine ei tähenda oma asja ära unustamist, vaid pigem suure pere lapseks olemist. Suure pere laps on alati õnnelikumas keskkonnas kasvanud, kuna ta ümber on palju õdesid ja vendi.“

Raamat on illustreeritud rohkete fotodega.

Tekstide autoriteks Tõnu Õnnepalu, Andrus Ansip, Kristi Raik, Marju Lauristin, Aivo Orav, Kersti Kaljulaid, Kadri Simson, Matti Maasikas, Kaja Kallas, Klen Jäärats, Kaarel Tarand, Vivian Loonela, Priit Pikamäe, Erkki Bahovski, Kai Realo ja Sten T.

Inglise keele päev

 Võõrkeeltenädalal sai inglise keele päeva puhul kokku seada tuntud inglise poeetide luuletuste sõnadest uusi luuletusi.

Näiteks William Wordsworthi luuletuse "I Wandered Lonely as a Cloud" sõnadest sai järgmisi luuletusi:

William ise kirjutas nii:

I wandered lonely as a cloud
That floats on high o'er vales and hills,
When all at once I saw a crowd,
A host, of golden daffodils;
Beside the lake, beneath the trees,
Fluttering and dancing in the breeze.

Kristi Saare "Kuidas saavutada finantsvabadus"

Rahaasjadele lähenetakse tihti nii, nagu need eksisteeriks kõikidest teistest elu aspektidest eraldiseisvana. Tegelikkuses on kõik rahalist edu mõjutavad tegurid väga tugevalt seotud meie igapäevase elukorraldusega - olgu nendeks oskus oma elu planeerida, võimekus oma sissetulekut suurendada, mõtteviisi kujundamine või ka meid ümbritsevad inimsuhted. Ükski asi ei loksu ise paika - vaja on sihipäraselt tegutseda.

Meil kõigil on võimalus oma elujärge oluliselt parandada, kuid mõnikord on lihtsalt puudu vajalikest tööriistadest või ideedest, et oma sihtideni jõuda. Tegelikkuses on kõik unistused päriselt saavutatavad ning kõik selleks vajalikud oskused õpitavad. Raamat “Kuidas saavutada finantsvabadus” näitab kätte teeotsa, mida mööda saab hakata oma eesmärkide poole liikuma.

Raamatu autor Kristi Saare on investor ja rahatarkuse entusiast, kelle julgustavate sõnade saatel on oma rahaasjad korda saanud ja esimesed sammud investeerimismaailmas astunud kümned tuhanded eestlased. Ta on tegelenud investeerimisega 2012. aastast ja Äripäev on ta valinud aasta investoriks 2021. Kristi on raamatu „Kuidas alustada investeerimisega“ autor, ettevõtja, koolitaja, mentor ja MTÜ Naisinvestorite Klubi asutaja.

Kristi Saare "Kuidas alustada investeerimisega"

"Kuidas alustada investeerimisega? on praktiline käsiraamat, mis aitab samm-sammult oma rahaasjade üle kontrolli võtta, annab ülevaate investeerimisvõimalustest ja loob arusaadava ja selge ülevaate riskidest, hajutamisest ja maksundusest.

Sageli ongi investeerimisega alustamisel kõige suurem probleem hirm teha midagi valesti või teadmatus, et kust üldse alustada – seetõttu käibki raamat üksipulgi läbi finantsseisu kaardistamise ja korrastamise, hetkel väikeinvestoritele kättesaadavad investeerimisvõimalused ja olulised punktid oma esimeste investeeringute tegemisel.

Siia raamatusse on autor pannud kirja kõik selle, mida oleks ise tahtnud investeerimismaailmas esimesi samme astudes teada. Raamatusse jõudnud harjutused ja näpunäited on lugematu hulga koolituste jooksul ja investorite poolt praktiliselt läbi katsetatud ja aitavad ka päriselt edukalt esimesi samme investeerimismaailmas astuda."

E.M. Hallowell, J.J. Ratey "ATH 2.0 lapsepõlvest täiskasvanueani. Teaduslikud strateegiad tähelepanuhäirega toimetulekuks"

Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, et aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) mõista ja ravida, on teadmatus jätkuvalt suur. Paljud arvavad tänini, et tegemist on lastehaigusega, millest kasvatakse välja. Need, kes näivad olevat seda teinud, on lihtsalt õppinud häiret paremini kompenseerima.
ATH võib olla vaibumatu, terve elu kestev katsumus, mis ilmutab end teinekord alles täiskasvanueas. Sageli siis, kui elu seab nõudmised, millega on raske toime tulla. ATH võib olla põhjus, miks geniaalne inimene ei saavuta kunagi edu, vaid liipab läbi elu, kogedes frustratsiooni, häbi ja ebaõnnestumisi, taustaks rahulolematusehüüded, mis ärgitavad rohkem pingutama, mõne abiprogrammiga liituma, täiskasvanuks saama või muul moel end muutma. 

ATH-d puudutav teadmatus läheb maksma sõna otseses mõttes elusid. Valdkonna üks tippspetsialiste, psühholoog Russell Barkley, võtab ATH-ga seotud ohud kokku karmi statistikaga: kui suitsetamine vähendab eluiga 2,4 aastat, suhkruhaigus ja rasvumine paar aastat, kõrge kolesteroolitase 9 kuud, siis umbes kahel kolmandikul ATH all kannatajatel väheneb oodatav eluiga kuni 21 aastat. Ja seda mitte üksnes enesetappude ja erinevate sõltuvuste, vaid ka kuritegeliku elustiili tõttu: vanglad on täis diagnoosimata ATH-ga inimesi.

ATH võib olla lõputute kannatuste, aga ka andekuse ja loovuse allikas, kui vaid osata seda häiret taltsutada. Lisaks traditsioonilisele ravimikapile pakuvad hõlpu käitumise ja elustiiliga seotud strateegiad, kinnitavad raamatu autorid, ATH-diagnoosiga psühhiaatrid Edward Hallowell ja John Ratey, kes on aastatega kogutud teadmiste ja uurimistulemuste põhjal kirjutanud kahepeale kokku seitse raamatut. 

Nende tipptasemel teadusuuringutele toetuv „ATH 2.0 lapsepõlvest täiskasvanueani“ keskendub ATH-aju mõistmisele, pakkudes konkreetseid strateegiaid ATH-lastele ning -täiskasvanutele, aga ka -kolleegidele ja -peredele, et minimeerida häirega kaasnevaid negatiivseid külgi ning maksimeerida üüratut potentsiaali ja eeliseid.

Laura-Liis Kruusi näitus Virginia Woolfi romaani "Lained" illusatratsioonidest

Näitus koosneb illustratsioonidest, mis on maalitud Virginia Woolfi teose „Lained" põhjal. 

Raamat jutustab loo kuuest sõbrast, Rhodast, Susanist, Jinnyst, Neville'ist, Louis'st ja Bernardist. Piltide kaudu saab vaataja heita pilgu nende tegelaste ellu, mõista nende erinevusi, kuid samas sarnasust. Nii nagu ka päriselus, elavad need tegelased erinevaid elusid ning väärtustavad erinevaid asju, kuid päeva lõpuks vajavad siiski enda ellu tuttavaid inimesi, kellega häid mälestusi jagada. 

Näitus järgib tegelasi läbi nende elukaare, keskendudes igale tegelasele hetkel, kui too on õnnelikem. 

Piret Põldver "Oli see armastus?"

Carolina Pihelgas näitab romaanis „Lõikejoon“, et vägivaldsest suhtest väljaastumiseks on ennekõike vaja muudatust iseendas.

Sirp 9. veebruar 2024

„Lõikejoon“ on Carolina Pihelga teine romaan. Teose peategelane on naine, kes pärast pikaaegset vaimselt vägivaldset suhet püüab end üles ehitada, veetes suve üksinda maamajas. Eemaldumine lähedasest suhtest, isegi kui see on olnud ebatervislik, toob esile terve tundepaketi: viha, hirmu, kurbuse, leina, aga ühel hetkel ka rõõmu, kergenduse ja vabanemise. Pihelga minategelane käibki need rajad läbi veenvalt ja loogiliselt, kuid mis ilukirjanduse puhul tähtsamgi – ka poeetiliselt ja tundlikult, kujundlikult ja nõtkelt. /---/

Pihelga tekstis on sündmusi vähe ja rohkem sisekaemust, poeetiline keel liigub eri tasandite vahel, argisus keerdub kujundiks ja kujund põimib end ümber lihtsa olme. See on see, mida ma armastan kirjanduse juures ja mida pean silmas, kui ütlen, et keel ja poeetika on olulisemad kui lugu. Lugusid on igasuguseid, neid võib jutustada eri viisil, kuid lood, mis on nii tundlikult edasi antud, nagu seda teeb Pihelgas, avardavad tundeelu ja toovad lugejasse midagi uut ja värsket. Pihelgas joonistab tundeid kujundite kaudu: „Tagasi maja poole kõndides võpatan. Üks kuri urahtus. Seal ta ongi, silmad kiiskavad, hambad valendavad. Valmis mind neelama kõige naha ja karvadega. Minu hirm, valmis mind alla kugistama“ (lk 27). Kui kirjandusteoses öeldakse lihtsalt, et „mul on hirm“ või „mul on valus“, siis see on tühi lause, ei anna uut infot, sest lugeja tunneb iseenda hirmu niigi hästi. Aga kui autor loob kujundi, mis hirmu kujutab, siis lugejas sünnib midagi uut ja värsket, midagi, mida seal enne ei olnud, uus kujund või taju – hirm on nagu pimeduses ähvardav oht, millel pole keha, piirjooni, kuid võib iga hetk kallale karata.

Loe lähemalt...

Andrei Liimets "Liikumine leegi poole"

 Mark Cousins: „Kerge on süüdistada tööstust, aga vastutada tuleb ka omaenda uudishimu puudumise eest. Inimesed veenavad end selles, et neil on õigus.“

Sirp 9. veebruar 2024

... Jah, filmikunst on täiesti ainulaadne. „Millegi ütlemine“ kõlab nagu soov sõnumit edastada, aga see pole peamine. Küsimus on tundmises. Film läheneb unenägudele ja filmikunst on minu meelest parim meedium unelaadsesse seisundisse viimiseks. David Lynch on sellest palju rääkinud ja ma nõustun temaga täielikult. Filmid võivad meid muidugi ka õpetada, heast ja halvast rääkida, aga eriti suurepärane on unenäolise maailma loomine. /---/

Kino ei ole selle maailma osa. Kino on lähemal religioonile, mošeele, mitte pitsakarbile kodu­sohval. See on püha koht, kuhu minnakse. Mis ei tähenda, et kodus ei või filme vaadata – ka mina teen seda vahel, ehkki harva. Aga ma ei taju selles midagi maagilist. Ma saan iga hetk filmi pausi peale panna. Kinos juhtub midagi alandlikku, peaaegu seksuaalset: pean alluma, pühenduma, laskma millelgi end täielikult haarata, ja seda ei saa juhtuda, kui käes on pausinupp.

Loe lähemalt...

"Leedi Macbeth" (VAT Teatri lavastus)

Arm mõõtu peab, kui hirmul pole määra

Kuskohta pageda?
Ma pole teinud kurja. Aga meenub:
ma elan maailmas, kus kurja teha
on tihti kiiduväärt, kuid teha head
on vahel ohtlik hullus. Oh, mis saab?
Kas proovin naiselikku kaitset, öeldes,
et pole teinud kurja?
W. Shakespeare

Kes on Leedi Macbeth? Kas õrn naine või võimuahne, kalkuleeriv koletis? Leedi toetab igati oma abikaasat, kuid ta teab ka, kuidas mehega manipuleerida. Kõik on pealtnäha hästi, lausa ideaalne, ent midagi on selles suhtes puudu.

Nõidade ennustused annavad Leedile lootust, et ehk täitub tema lihtne ja inimlik soov olla õnnelik – kui ta vaid saavutaks vajaliku võimu. Ja Leedi tahab olla väga-väga õnnelik…

See paneb ta loobuma oma naiselikkusest ning tegutsema. Mõrv sünnitab hirmu ja hirm viib omakorda järgmise mõrvani. Verd voolab, inimesed kaovad, enesekindlus kasvab ning iga järgnev sooritus muutub aina lihtsamaks. Pole vahet, kas ohvriks on armastatud juht, perekonnasõber või süütu laps, veri ihkab verd ja kõik nad on võrdselt tema õnne tee peal ees.

Ühel hetkel saab karikas täis ja kätelt pole võimalik enam verd maha pesta. Suudab inimene säärast nõiaringi murda?

Ajal, mil Shakespeare kirjutas tragöödia „Macbeth“, valitses Inglismaad kuningas James I, kes uskus ja kartis nõidust. Nõiad olid Shakespeare´i ajal populaarsed, kuid nende lummusest ei ole pääsetud tänapäevalgi. Inimesed on pööranud selja jumalale ja otsivad tuge teistes jõududes. Nõiduse maailm on salapärane ja külgetõmbav. Miks tunnevad aga kõikvõimsad nõiad huvi halli inimsoo vastu?

Lavastuse aluseks on W. Shakespeare´i näidend „Macbeth” ja Shakespeare´i sonetid.

Vaata lähemalt lavastuse koduleheküljelt.