Lepiku luule rahvuslikkus on ühekorraga ülimalt traditsiooniline ja täiesti tavatu. Juba tema reaalide valik iseenesest on otsekui kontsentraat kõigest traditsiooniliselt eestilikust, alates küla- ja alevitüübistikuga ja lõpetades maastikuelementide ja ilmastikunähtustega, mis sagedasti kordudes ja ümber rühmitudes pikapeale omandavad sümboli tähenduse.
(Paul-Eerik Rummo)
