Alates 1962. aastast, mil noorte autorite kassetis ilmus Mats Traadi (1936-2022) esimene luulekogu "Kandilised laulud", on kuni tänaseni jäänud tuntuks ja tsiteerituks selle avaluuletuses "Maamees" seisev enesemääratlus:
Ma olen kandiline maamees
hall ja tõsine kui raudkivi.
Kassetti arvustanud Jaan Kross leidis "Kandilistest lauludest" vastandusi sealsamas debüteerinud Enn Vetemaaga, kes enesele võttis vastutuse olla linnalaulik.
Kross nägi veel muudki ajaproovile vastupidavat ja Traadi edasisele loomingule jätkuvalt omast: nimelt et tema luule on ühe
iseloomutüübi, tõsise, rohmaka, järsu ja samal ajal hella tüübi, kahe
sirge jalaga mullas ning ajas seisva tüübi protest ükskõik mispidi ebla
hõljuvate ja kõveriti kooserdavate tüüpide vastu. (Janika Kronbergi järelsõnast)
