Vinguv jalaluu

 „Vinguv jalaluu“ on teine raamat kirjastuse „Raudhammas“ algupäraste temaatiliste ulmeantoloogiate tsüklis. See raamat on sündinud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingu tähistamiseks ja ilmub Euroopa kultuuripärandi aastal. Antoloogias on „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ ainetel kirjutatud kümme juttu üheksalt tunnustatud kirjanikult.
 
Antoloogias on näiteks Andrus Kivirähki novell „Puulased ja tohtlased“, mis vaatleb hirmutavat võimalust, mis võib juhtuda, kui pöörduda tänapäeval muinasmaagia poole ja kasutada seda poliitikas. 

Meelis Friedenthal loos „Vinguv jalaluu“ satub ajaloolane kummalise leiu otsa, mis hakkab temas tekitama salapäraseid nägemusi. 

Mart Sanderi „Üksinduse allikas“ on muinasjutuline ja romantiline ajarännuteemaline kõhedusjutt. 

Indrek Harglalt on kaks teksti, millest esimene jutustab loo, kuidas 1932. aastal leidis üks folklorist senitundmatu Kreutzwaldi muistendi ja selle jälgi ajades avastas, et mõni muinasjutt võib päris tõsi olla; teine jutt –„Kahitud kuningatütar“– on mõtteline järg kuulsale „Kullaketrajate“ muinasjutule. 

Joel Jansi „Tarkmees taskus“ on küberteemaline põnevusjutt häkkerist ja Kreutzwaldi universumil põhinevast virtuaalreaalsusmängust.

Kogumikus on veel järgmised lood:

Mann Loper "Tänulik Olevipoeg",

Siim Veskimees "Kuues Maa", 

Maniakkide Tänav "Kuningatütre kingitus", 

Jaagup Mahkra "Rõugutaja tütar".