Vene kirjanik Ivan Bunin (1870–1953), kes emigratsioonis elades sai 1933. aastal Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks, on loonud ka rohkesti lühiproosat, kusjuures tema jaoks on põhimüsteeriumiks olnud armastus, see valdavalt irratsionaalne, arusaamatu elunähtus.
Käesolev kogumik sisaldab «Küla» (1912) uue tõlke,
jutustused «Suhhodol» (1912),
«Mitja armastus» (1924) ja
romaani «Arsenjevi elu» (1930).
Ainuomase
meisterlikkusega kirjeldab Bunin oma tegelaste hingeseisundeid ja
seadnud neid saatuslike valikute või südametunnistuse kohtu ette.