Betti Alver "Koguja"

Betti Alveri luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega, kannab kõrgeid ideaale, kuid rõhutab ka maise, igapäevase elu väärtusi. Alver on eesti luule meisterlikumaid sõna- ja vormikasutajaid. Arbujalikud hoiakud ja tõekspidamised jätkuvad tema hilisemaski loomingus, kuid samas läheb Alver kaasa ka uuemale luulele omaste suundumustega. ("20. sajandi I poole eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik")

"Kogujasse" on kogutud kõik Betti Alveri teadaolevad algupärased luuletused ja poe
emid, need on avaldatud oma esialgsel kujul ja järjestatud üldjoontes kronoloogiliselt. Kogumiku viimased tsüklid sisaldavad ka autori poolt põhjalikult ümbertöötatud luuletusi. 

Kokku on “Kogujas” 250–260 erinevat, mitmesuguse ulatusega teksti. Võrreldes eelmise trükiga (2005) on päevavalgele tulnud üks poeem “Käed”, mis on nüüdsesse väljaandesse lisatud ja Ele Süvalepa saatesõnas ka kommenteeritud.

SISUKORD
Kes tallab äratundmise tühje teid (varasemaid luuletusi)
Lugu valgest varesest (poeem, 1931)
Moraalita moraliteed (teised varasemad poeemid)
Tolm ja tuli (luuletused 1936. aasta luulekogust)
Mõranendud peegel (poeemid, 1962)
Elupuu (luuletused)
Pikk põud (poeemid)
Tähetund (luuletused 1966. aasta luulekogust)
Eluhelbed (luuletused 1971. aasta luulekogust)
Lendav linn (luuletused 1979. aasta luulekogust)
Korallid Emajões (luuletused 1986. aasta luulekogust)
Must vihm ja vikerkaar (hilisemad poeemid)
Üle aegade Assamalla (uusi ja uuest kirjutatud luuletusi)