Eesti kunsti ajalugu 3. osa 1770-1840

Eesti kunstiajaloos tähistab periood 1770–1840 suurte muutuste aega. Paranenud Põhjasõja haavadest, leidis aastakümneiks kultuuri ristteedelt eemale jäänud Läänemere-äärne provints 18. sajandi keskpaiku uue alguse, mis tõi Vene impeeriumi saksakeelsetesse ja -meelsetesse kubermangudesse valgustusajastu tuuli. Eestisse jõudsid nii uued ideed kui ka kunstnikud ja arhitektid, keda senine tsunftimeistrite käsitöönduslik tase ei rahuldanud ja kellele kangastusid professionaalse kunstikultuuri kõrgemad tipud. 

Võttes üle suurematest kunstikeskustest pärineva maitse ja moe, oli kunsti ülesanne kinnitada siinse rahvakillu kuulumist lääne kultuuriareaali. Koloniaalvõimu tingimustes andis see kogu perioodile mõningase elitaarse hoiaku, rõhutades suurte sammastega mõisahoonete ja neid ümbritsevate vaikeluliselt idülliliste maastikega ajastule iseloomulikku tahet liikuda edasi harmoonia ja terviklikkuse suunas. 

Ajajärgu üheks olulisimaks märksõnaks on utoopia, pürgimine kättesaamatu poole. Sellele kujundavad siinsetel aladel paratamatu raami keerukad ja vastuolulised suhted kosmopoliitilise kunstikultuuri ning kohalike poliitiliste ja sotsiaalsete olude vahel. 

Käesolev köide toob lugeja ette värvika ja mitmekesise pildi selle perioodi erinevatest kunstiimpulssidest. Linnaehituse ja arhitektuuri kõrval pälvivad tähelepanu maalikunst ja skulptuur, mis said innustust Euroopa kõrgelennulistest ideedest ja leidsid oma koha piirialale iseloomulikus sisemiselt pingestatud, kuid vormiliselt huvitavas kunstikultuuris, milles igal üksikul artefaktil on oma kordumatu sisu ja tähendus.

SISUKORD:

1. AADLIARHITEKTUUR ÄRKAB
   MÕISAARHITEKTUUR VALGUSTUSAJASTU VALGUSES Juhan Maiste
   STUKIMEISTER JOHANN MICHAEL GRAFF Imants Lancmanis
   GOTTLIEB CHRISTIAN WELTÉ - MAALIKUNSTNIK JA OFORTIST
   OTTO FRIEDRICH VON PISTOHLKORS JA RUTIKVERE MÕIS
2. "KAUNITE KUNSTIDE" KODUNEMINE
   KÄSITÖÖLT VABA KUNSTI POOLE
   JOONISTAVAD LITERAADID JA AADLIKEST KUNSTIDILETANDID
   RAHVUSVAHELINE KUNSTIKOGEMUS JA BALTI SILMAPIIR: GERHARD JA KARL VON   KÜGELGEN
   KUNSTIKOGUMINE: THEATRUM MUNDI'ST ESTEETILISE ELAMUSENI
   KLASSITSISTLIK SKULPTUUR IDEAALMAAILMA TEENISTUSES
3. KUNSTNIKUD RÄNNUTEEDEL
   OTTO MAGNUS VON STACKELBERG
   BALTISAKSA KUNSTNIKUD EUROOPAS JA PETERBURIS
4. ÜLIKOOLILINN TARTU
   ALMA MATER JA VALGUSTUSAJASTU ÜLIKOOLIMAASTIK
   PROFESSORITE PORTREED
   ESIMESED KIRJANIKUPORTREED EESTIS
   KARL AUGUST SENFF - ÜLIKOOLI JOONISTUSÕPETAJA JA KUNSTNIK
   KARL AUGUST SENFFI ÕPILASED
   CARL JULIUS SENFF - ÜKS LÜHIKE KUNSTNIKUELU
   KARL MORGENSTERN JA VALGUSTUSAJASTU MUUSEUM
   TARTU, ÜLIKOOL JA VÄIKELINNAD VAATEKUNSTIS
   TARTU LINNARUUM JA ARHITEKTUUR 18. SAJANDI LÕPUL JA 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL VALGUSTUSAJASTU IDEEDE KONTEKSTIS

5. MÕISAARHITEKTUURI HIILGEAEG
   BALTI MÕISAPANTEON
   ANTIIGI PEEGELDUS EESTI MÕISAMAALINGUTEL
6. UUE AJASTU PÜHAKODA
   LUTERLIK KIRIKUARHITEKTUUR JA -KUNST
   VENE ÕIGEUSU KIRIKUD
7. KLASSITSISM LINNAEHITUSES
   KUBERMANGULINN TALLINN
   LINNAEHITUS JA VÄIKELINNAD
8. KUNST TALLINNAS 19. SAJANDI ALGUL
   TALLINNA VAIM JA VAATEGRAAFIKA
   CARL SIGISMUND WALTHER
   PANORAAMAD