Üheks „Eesti kirjandusloo" juhtmotiiviks on realismi, modernismi ja postmodernismi vahekorra ja arenguteede jälgimine, seega kirjandusprotsessi kirjeldamine kategooriates, mis muutusid eesti kirjandusuurimises aktuaalseks alles 1990. aastatel, Tiit Hennoste artiklisarja „Hüpped modernismi“ poole" (Vikerkaar" 1993-1997) ilmumise järel. /---/
"Eesti kirjanduslugu" jaguneb kolmeks suureks osaks: esiajast 20. sajandi alguseni: „Noor-Eestist“ aastani 1944; 1944. aastast sajandi lõpuni. Piiripostiks on esimesel juhul nooreestlaste kirjandusesteetiline revolutsioon, teisel juhul poliitilise konteksti järsk muutumine: sõja lõpp ja pideva Nõukogude okupatsiooni algus, millega kaasnes eesti kirjanduse jagunemine kahte harusse - välis- ja kodueesti kirjanduseks. Kolmas, viimase poolsajandi kirjandust haarav osa on kõige mahukam, selle sees on omakorda rohkem ruumi antud nüüdiskirjandusele (1990. aastad), mille kirjanduslooline üldistus seni puudub.
SISUKORD
Esiajast
Eestikeelne kirjasõna 16.-18. sajandil
Eestikeelne kirjasõna 18. sajandil pärast piibli tõlkimist
Kirjasõna 19. sajandi esimesel poolel
Rahvuslik liikumine 1860-1880. aastatel
Kirjandus 1880.-1890. aastatel
Kirjandus 19. sajandi lõpul. Realism
Kirjandus 20. sajandi alguskümnendeil. "Noor-Eesti". "Siuru"
Kirjanduselu üldpilt ja kirjanduse arengujooni 1920-1944
Luule 1920-1944
Proosakirjandus 1920-1944
Näitekirjandus 1920-1944
Sõjajärgne eesti kirjandus
Stalinismi taandumine ja 1960. aastad
Läbi seisakuaja: 1970.-1980. aastad
Nüüdiskirjandus