1905. aastal oli Shaw jõudnud oma kuulsuse tipule, tema sulest ilmuvate näidendite tulv kestis kuni Esimese maailmasõja alguseni. Hiliem kirjutamishoog rauges, kuid ka hilisema loomingu teosed on jäänud maailmakirjanduse kullafondi,
eriti psühholoogilis-fiIosoofiIine sõjavastane lavateos "Südamemurdmiste maja" (1917),
inimsoo parandamise võimalusi uuriv mahukas draamaessee "Tagasi Metuusala juurde" (1921) ja
Jeanne d'Arci elu
ning kohtuprotsessi kujutav ajalooline näidend "Püha Johanna" (1923).
Sisukord:
"Caesar ja Kleopatra"
"Major Barbara"
"Doktori dilemma"
"Pygmalion"
"Südamete murdumise maja"
"Augustus annab oma panuse"
"Õunakäru"
Shaw pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1925.