Teine trükk. Esmatrükk ilmus aastal 1978.
Jaak Põldmäe (06.11.1942 - 12.11.1979) on eesti kirjandusteaduses seni kõige olulisem luuleteoreetik, monograafia ,,Eesti värsiõpetus" (1978) autor. Ta on Koidula-uurija Aino Undla-Põldmäe ja 19. sajandi eesti kirjanduse ühe põhitundja Rudolf Põldmäe poeg. Hariduse saanud Tartu ülikoolis, kaitsnud 1971. aastal Tartus kandidaaditööna esitatud, kuid doktorikraadi vääriliseks tunnistatud värsiõpetusealase dissertatsiooni, jäi ta samasse õppejõuks.
Teda tiivustas eesti keele haruldane ülesehituslik rikkus luulekeelena, mis oma kaheksa värsisüsteemiga ületab mitmete suurtegi keelte võimalused. Jaak Põldmäe kujunes oma erialal uue koolkonna rajajaks Eestis ning olgugi, et õpetlase ulatuslikud loomingulised kavatsused käsitleda kogu eesti värsiõpetuse ajalugu katkestas vabasurm, põlistab tema nime emakeelses filoloogiateaduses just see teos, mille uustrükki lugeja täna käes hoiab.
Esikaane juurde: Ruudulisel vihikupaberil olev tekst – võimalik, et autorile kuuluv, igal juhul tema käega kirjutatud - leidus 13. novembril 1979 Jaak Põldmäe kodusel kirjutuslaual. Tegemist võib olla eleegilises distihhonis kirjutatud ja küllap alles viimistlemata luuletusega, kui „päevade mõõt sai täis..."
SISUKORD:1. Värsiõpetuse ülesannetest ja jagudest. Ääremärkusi eesti värsiõpetuse ajaloole
2. Värsskõne ja proosakõne
3. Värss ja siire
4. Eesti värsskõne foneetilis-fonoloogilistest ja prosoodilistest erijoontest
5. Meetrika
6. Stroofika
7. Foonika
