Käesolevas raamatus on käsitletud meil looduslikest vetest püütud liike,
mis mõnikord on ilmselt põgenenud kalakasvandustest. Nimetatud on ka
kalakasvandustest meie vetesse asustatud, kuid siin mitte püsima jäänud
liike. Peale Eesti kalade on käsitlemist leidnud ka mõned liigid, kes
esinevad meie naabermaades (Soomes, Lätis) ja kelle levimine meile on
tõenäoline. Käsitletud ei ole meie või naabermaade kalakasvandustes
elavaid või akvaariumides peetavaid võõrapäraseid kalaliike. Kui
sellised liigid on mingil moel meie looduslikesse vetesse sattunud, on
neid nimetatud ja mõnel juhul ka lühidalt kirjeldatud.
Eesti
kalastikku ja kalamajandust on teaduslikult uuritud juba ligi 170
aastat. Kogu Eesti kalastiku ülevaateid ilmus ajavahemikus 1896–2003
viis (Spuhl-Rotalia, 1896; Riikoja, 1927, 1950; Mikelsaar, 1984; Ojaveer
et al., 2003), seega keskmiselt kord iga veerandsaja aasta ehk
ühe inimpõlve tagant. Tundub, et selline periood uue kalastikuülevaate
koostamiseks ongi optimaalne. Viimase Eesti kalade üldkäsitluse
ilmumisest on möödunud 20 aastat, viimase eestikeelse ülevaate
ilmumisest koguni 40 aastat. Vahepealsel perioodil on tuule tiibadesse
saanud aktiivne ja varasemast arvukam kalauurijate põlvkond. On leitud
uusi ja olulisi andmeid meie kalade kohta. Ka kalastiku liigiline
koosseis on muutunud. (allikas)