Whitman jätkas kogumiku täiendamist elu lõpuni. Viimane, 1892. aastal avaldatud versioon – tuntud ka kui surivoodi väljaanne – sisaldas peaaegu 400 luuletust ning oli tõeline ood vabadusele ja individualismile.
Poeet, kelle elutöö sai
oma lõpliku vormi autori eluõhtul, jättis surres maha teose, mida
peetakse õigustatult Ameerika rahvuseeposeks.