Will Eisneri graafilise romaani „Leping Jumalaga“ esmailmumisest on möödunud peaaegu pool sajandit, mõjub teos äärmiselt ajakohasena.
Sirp 14. juuli 2023
Kui raamat 1978. aastal esmakordselt trükivalgust nägi, oli Will Eisner pisut üle 60 aasta vana. Selleks ajaks juba hinnatud ja äratuntava autorikäekirjaga kunstnik ei pööranud „Lepinguga ..“ uut lehekülge mitte ainult koomiksiväljal, vaid ka senises ajalookirjutuses ja oma isiklikus elus. Teos populariseeris graafilise romaani vormi ning avardas kunstnike ja lugejate arusaama sellest, missuguseid vahendeid koomiks lugude jutustamiseks pakub. Nähti ju 1970ndatel koomiksis eelkõige lastele suunatud meediumi, mida iseloomustasid lihtsakoelised narratiivid, üheplaanilised tegelased ning meelelahutuslikkus.
Žanri kuldaeg langes suuresti kokku Teise maailmasõjaga: hea ja kurja vahelise võitluse kujutamine ning rahvuslikud kangelased toetasid sõjapingutuseks tarvilikku patriotismi. Too aeg on meile pärandanud siiani populaarsed Supermani, Batmani, Captain America ja Wonder Womani. Will Eisnergi astus koomiksimaastikule 1940ndatel superkangelase koomiksisarjaga „The Spirit“ ehk „Vaim“, mis ilmus ajalehtede nädalalõpulisas. Ent juba selleski, veel omaaegsetest traditsioonidest piiratud seerias leidis Eisner võimalusi kombata koomiksikunsti piire. Tema lood on struktuuri poolest keerukamad, sisaldades paralleelseid narratiive ning moraalset ambivalentsi. See superkangelane oli peaaegu inimlik, kui välja arvata poolkohustuslik napp näomask. Sarja kujunduses katsetas Eisner kaasaegsetest enam tekstide integreerimist taustaga ning eelistas avatud, kohati terveid lehekülgi täitvaid kompositsioone rangelt piiratud ruudukestele.
