László Moholy-Nagy ("Produktsioon - reproduktsioon" 1922,
"Fotograafia" 1925),
Siegfried Kracauer ("Fotograafia" 1927),
Walter Benjamin ("Kunstiteos oma tehnilise reprodutseeritavuse
ajastul" 1935/1939),
André Bazin ("Fotokujutise ontoloogia" 1945),
Roland Barthes ("Kujutise retoorika" 1964),
Pierre Bourdieu ("Fotograafia kui lõimituse märk ja tööriist" 1965),
Laura Mulvey ("Visuaalne nauding ja mängufilm" 1975),
Peter Wollen ("Fotograafia ja esteetika" 1978),
Joel Snyder ("Fotograafia ja ontoloogia" 1983),
Rosalind Krauss ("Fotograafia ja simulaakrum" 1984),
Christian Metz ("Fotograafia ja fetiš" 1985),
John Tagg ("Asitõend, tõde ja kord: fotojäädvustused ja riigi
tugevdamine" 1988, "Järelevalve vahend: foto kui juriidiline
tõendusmaterjal" 1988),
David Bate ("Kunst, haridus ja fotograafia" 1997, "Fotograafia
mälu" 2010),
W. J. T. Mitchell ("Realism ja digikujutis" 2006),
Hito Steyerl ("Kehva kujutise kaitseks" 2009),
Jacques Rancière (Märkusi fotograafilise kujutise kohta" 2009),
Ariella Azoulay ("Mis on foto? Mis on fotograafia?" 2010) ja
Trevor Paglen ("Nähtamatud kujutised" 2016)
Nende eriilmeliste (ja kohati vastandlikegi) autorite kaudu ei püüta
edendada üht selgepiirilist fotonägemust, vaid juhtida, vastupidi, tähelepanu
fotodiskursuse mitmekesisusele, selle eri algetele ja sihtidele teooriavälja
enam kui sajandipikkuse vaheldusrikka arengu käigus.
Kogumik saab alguse 20. sajandi kolmandast kümnendist Bauhausi professori
László Moholy-Nagy juurest, kui kerkib modernsel kujul esile küsimus sellest,
mida foto kui potentsiaalselt masstoodetav representatsioonivorm teeb inimese
tundestruktuuriga – küsimus, mis kummitas 19. sajandi keskel juba Baudelaire’i.
Tekstivalik kulgeb läbi 20. sajandi eri fotokäsitusviiside, mis ulatuvad foto
kui pildi semiootikast foto institutsionaalse analüüsini, jõudes lõpuks 21.
sajandil digifotograafia ja masinloetavate kujutisteni, mis ei arvesta justkui
enam üldse inimsilma ja -maailma karakteristikaga.
Muidugi saab seegi kogumik olla üksnes sissejuhatuse sissejuhatus
fotodiskursuse üha paisuvasse universumisse, väike maitseproov mõnedest
teemadest, millega autorid on aegade jooksul fototeooria väljal tegelnud. Siit
võib lugeja leida inspiratsiooni, et järgmisi autoreid või teisi tekste juba
originaalkeeles üles otsida.
