22/01/2024

Väike fototeooria lugemik : produktiivsest teadvusest reproduktiivsete kujutisteni

 “Väike fototeooria lugemik” on esimene eestikeelne ülevaatlik fototeooria tekstide kogu, mis hõlmab tekste 20. sajandi algusest kuni tänapäevani 18 autorilt:

László Moholy-Nagy ("Produktsioon - reproduktsioon" 1922, "Fotograafia" 1925),
Siegfried Kracauer ("Fotograafia" 1927),
Walter Benjamin ("Kunstiteos oma tehnilise reprodutseeritavuse ajastul" 1935/1939),
André Bazin ("Fotokujutise ontoloogia" 1945),
Roland Barthes ("Kujutise retoorika" 1964),
Pierre Bourdieu ("Fotograafia kui lõimituse märk ja tööriist" 1965),
Laura Mulvey ("Visuaalne nauding ja mängufilm" 1975),
Peter Wollen ("Fotograafia ja esteetika" 1978),
Joel Snyder ("Fotograafia ja ontoloogia" 1983),
Rosalind Krauss ("Fotograafia ja simulaakrum" 1984),
Christian Metz ("Fotograafia ja fetiš" 1985),
John Tagg ("Asitõend, tõde ja kord: fotojäädvustused ja riigi tugevdamine" 1988, "Järelevalve vahend: foto kui juriidiline tõendusmaterjal" 1988),
David Bate ("Kunst, haridus ja fotograafia" 1997, "Fotograafia mälu" 2010),
W. J. T. Mitchell ("Realism ja digikujutis" 2006),
Hito Steyerl ("Kehva kujutise kaitseks" 2009),
Jacques Rancière (Märkusi fotograafilise kujutise kohta" 2009),
Ariella Azoulay ("Mis on foto? Mis on fotograafia?" 2010) ja
Trevor Paglen ("Nähtamatud kujutised" 2016)

Nende eriilmeliste (ja kohati vastandlikegi) autorite kaudu ei püüta edendada üht selgepiirilist fotonägemust, vaid juhtida, vastupidi, tähelepanu fotodiskursuse mitmekesisusele, selle eri algetele ja sihtidele teooriavälja enam kui sajandipikkuse vaheldusrikka arengu käigus.

Kogumik saab alguse 20. sajandi kolmandast kümnendist Bauhausi professori László Moholy-Nagy juurest, kui kerkib modernsel kujul esile küsimus sellest, mida foto kui potentsiaalselt masstoodetav representatsioonivorm teeb inimese tundestruktuuriga – küsimus, mis kummitas 19. sajandi keskel juba Baudelaire’i. Tekstivalik kulgeb läbi 20. sajandi eri fotokäsitusviiside, mis ulatuvad foto kui pildi semiootikast foto institutsionaalse analüüsini, jõudes lõpuks 21. sajandil digifotograafia ja masinloetavate kujutisteni, mis ei arvesta justkui enam üldse inimsilma ja -maailma karakteristikaga.

Muidugi saab seegi kogumik olla üksnes sissejuhatuse sissejuhatus fotodiskursuse üha paisuvasse universumisse, väike maitseproov mõnedest teemadest, millega autorid on aegade jooksul fototeooria väljal tegelnud. Siit võib lugeja leida inspiratsiooni, et järgmisi autoreid või teisi tekste juba originaalkeeles üles otsida.