Sirp 22. detsember 2023
Samuti oli Mati Undi kirjutatu tollal mulle uks uude ja paremasse maailma. Üks asi oli raamatute sisu, aga teine asi see, kuidas need olid kirjutatud. See ei olnud enam mingi ENSV, Unt oskas kirjutada nõukogude tegelikkuse mingil kombel seksikaks ja paljulubavaks. Mida ei suutnud võim oma loosungitega, suutis andekas kirjanik oma stiiliga. Minu üks tollane lemmik oli näiteks Saul Bellow ja tema „Herzog“, romaan juudi intellektuaali mõtlemise ja olemise vaevadest kaugel Ühendriikides, kuid nüüd kirjutas Unt meie sotsialistliku Eesti nipsust sama lahedaks kui Ameerika ja meie haritlaste probleemid ja kimbatused sama kütkestavaks. Näitas, et ka siin saab cool’ilt ja intelligentselt probleemitseda ja üldse mitte Nõukogude võimu pärast, vaid just hoolimata sellest.