Sa ei nõustunud arutama isegi viie minuti jooksul olukorda, millesse sina ja sinu isa olite mind pannud. Minu asi oli maksta kinni sinu hotelliarved ja kaotused. Ka kõige kergemat vihjet mind ootavale katsumusele peeti tüütuks. Sind huvitas rohkem uus šampanjasort, mida proovisime.
Kui me Londonisse tagasi pöördusime, anusid need minu sõbrad, kes tõesti minu heaolu soovisid, et ma läheksin välismaale ega astuks selle talumatu kohtu ette. Sina süüdistasid neid selliste nõuannete andmise eest alatutes ajendites ning nimetasid mind argpüksiks, sest et ma neid kuulasin. Sa sundisid mind jääma ja kui võimalik tunnistajatepingis totra ja tobeda valevandumisega olukorda päästma. Lõpuks mind muidugi vahistati ja sinu isa sai päevakangelaseks, tegelikult rohkem kui päevakangelaseks, kummalisel kombel on sinu perekond nüüd Surematutega ühel tasemel... (katkend 17. leheküljelt)
