Masters leidis oma hääle hilja, neljakümne viieselt. Nooruses oli ta suur antiigi uurija ja austaja, ning Spoon Riveri hauakirjade vahetuks eeskujuks on nn. „Kreeka antoloogia“ (tuntud ka „Anthologia Palatina“ nime all) 10. sajandil Bütsantsis koostatud vanakreeka epigrammatika (pealiskirjadest arenenud lühiluule) koondkogu.
Mastersi käe all on selle vorm aga omandanud täiesti uue näo. /---/ Masters, kes ligi kolmkümmend aastat tegutses juristina, pidi päevast päeva lugema, kuulma ja välja uurima inimeste varjatud motiive ja saladusi, suhtuma kõigesse professionaalse skepsise ja kahtlusega. Spoon Riveris nägi ta konkreetset alevit ja konkreetseid inimesi. Tema teos on paljastus ja kohus, ja selle otsus on karm. Need on (kui Mastersi kombel piiblisõna kasutada) „lubjatud hauad“, kes meile siin oma saladusi pihivad, kivisse raiutud epigraafile või kaaskodanike arvamusele vastandudes.
Mina olen Minerva, külapoetess,
mind pilkasid, mõnitasid tänaval matsid
minu trullaka keha, kõõrdsilma ja pardikõnnaku pärast
ja eriti pärast seda, kui Kraade-Weldy
pärast metsikut tagaajamist oli saanud, mis tahtis.
Ja jättis mu doktor Meyersi ja saatuse hooleks.
Mu keha läks jalgadest peale tuimaks,
vajusin ikka sügavamale surma,
nagu oleksin astunud jäisesse jõkke.
Kas keegi läheb külalehe juurde
ja raamatuks kogub mu värsid?
Suur oli mu armastusjanu!
Suur oli mu elamisnälg! ("Minerva Jones", luuletus 17. leheküljelt)
soome kirjanduses on sellest teosest insporatsiooni saanud Aapeli (kogu "Meie issanda sipelgad", eesti keeles kogus "Soome lühiproosat Harald Lepiku eestinduses")
