Selle luule on mitmenimeline assotsiatiivne, milles korduvad teemad ISAMAA, ÜLEKOHUS, KANNATUS, ANDEKSAND.
Üht kätt ma mäletan See oli külmast
kange ja hangest paistis nagu tahaks
haarata Ma jooksin ära kujutledes
enda kätt seal nõnda üksikuna
keha ootamas Sestsaadik aina ristis-
käsi käin ja valvan kõiki liikmeid
Ma olen tervik jumalal ja vägi hoiab ühte (luuletus 17. leheküljelt)