D. Nurkse poeetilises ümberasumissaagas „Hääled üle vee“ kuulatakse ja kuuldakse palju, kuid seda võib kõrvutada ka raskete aegade maalikunstiga.
Sirp 23.02.2024
Inimeste hargnemine ja heidetus kodukohast kaugele hajalasse on osa meie maailmast, mida paratamatult märkame ja küllap püüame ka mõista. Nii pälvis äsja Henrik Visnapuu preemia Tiina Kirss, kelle töö andnud väljapaistva panuse eesti elulugude uurimisse ning pagulus- ja ümberasumiskogemuse salvestamisesse ja mõtestamisesse. Tänavu on mööda saamas kaheksakümmend aastat 1944. aasta suurpõgenemisest. Argielus ümbritseb meid juba pea kaks aastat arvukalt inimesi, kes on olnud sunnitud kodust minema, kusagile pagema, lahkuma ja kohanema. Selle reaalsuse keskele saabus mullu tasa ja tähelepandamatult D. Nurkse nimelise autori luulekogu „Hääled üle vee“ – raamat, milles ajalootormid puhuvad inimesi paigalt ning viivad otsima oma maad, kohta ja kodunemist teisel pool ookeani. Paljudele Eesti lugejatele on autor arvatavasti tundmatu, ent tegu on tunnustatud Ameerika nüüdisluuletajaga, kelle algselt 1996. aastal ilmunud ingliskeelne kogumik, originaalpealkirjaga „Voices over Water“, jõudis eesti keelde Märt Väljataga vahendusel. Need aga, kellele Nurkse nimi kõigepealt seostub tehnikaülikooli Ragnar Nurkse nimelise instituudiga, on täiesti õigel teel, sest Dennis (kirjanikunimega D., sündinud 1949) on tõepoolest rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlase Ragnar Nurkse poeg.
Loe edasi...
