Kõik see, mis kevadisel, suvisel, sügisesel, talvisel jahirajal juhtus.
Ja see, mis samal ajal juhtus küti sees, otsides enda looduses elu mõtet ja olemise igavest saladust.
Puhub tugev maatuul. Et see parve kaldast eemale ei viiks, lööb ta jõepoolse parda taha kaks vaia. Nii on parv kindlalt kaldaperves kinni. Siis astub ta maale. Veeretab end mõned korrad noorel rohul ringi nagu karu, kui sel saaki varitsedes liikmed kangeks jäävad. Ta lamab mõni aeg rohul, käed pea all, silmad kinni. Tõuseb püsti, rapsab riided kulurohust puhtaks ning hakkab parvelt asju maale tõstma.
Viimasena tõmbab ta põikpalgi seest kirve. Hakkab minema
lohiseval kütisammul, nagu oleksid tal lumeräätsad all. (katkend 17. leheküljelt)
