Tallihoone tiidakil tuulekojas,
kuhu ukse alt tuiskas lund,
vanad rangid, milles elasid kassipojad,
lemmikhobusest nägid und:
Sepp kabjarauda lõi viimase naela...
Teetolmusse päike loojus...
Jooksva hobuse niiske sooja kaela
unenäosse tõi kasside soojus. (luuletus 17. leheküljelt)