Tõise kannulisen koplin,
mia roosa rohumaal –
mängseme kik lähestikku:
Juss Juulige taati-eite,
mia Õnnege pimesikku.
Küll mia tedä üüdse ja püündse;
küll põhjassi tat ja palle,
aga ku süle ta perrä küündse –
es saa Õnnele lähembelle.
Juss-juhmike oma kannumaal
joba künd ja linu viis likku.
Juuli joba ku pilveke paisuss...
Mia ütsinde viil roosa-rohumaal
mängi Õnnege pimesikku.
Kõrrass saagi ta patsikse piiu –
lämmi puhk miu puhun sõs puhelep...
Jälle ole mia rõõmuge riiun,
ja muald miu mure muhelep. ("Mängu", luuletus 17. leheküljelt)