Outsider-kunsti on selle vahetus siiruses võimatu hinnata tavapäraste mõõdupuude järgi. Ukraina kunstniku Nina Võnnõku looming sunnib näitusekülastaja oma väärtuskategooriaid ümber mõtestama.
Sirp 1. märts 2024
... Arvustamisele allub professionaalne sooritus: võtame näiteks stseeni, kus mingi karakter kaotab laval enesevalitsuse. Vaataja saab aru, et näitleja kontrollib täielikult oma keha iga liigutust ning saab seejärel hakata mõttes analüüsima, kui hästi lõi osatäitja oma kohaloluga laval atmosfääri, kuidas hoidis pinget, rabas kulminatsiooniga … Aga kui nüüd juhtub midagi sellesarnast mõnel pikal äreval töökoosolekul? Kolleeg kogub endasse pinget, kaotab enesevalitsuse, röögib, nutab, sajatab … Kuidas hindame seda rollisooritust? See on võimatu. See pole rollisooritus, vaid elu oma eheduses. Hindamatu.
Mille alusel määratakse nii eluliste teoste hinda? Kunstiharidust autoril pole, seega kuulub ta väljaspool seisjate hulka ja näitusepublik ei saa hinnata ühtegi tehnilist aspekti, ei teadlikult seatud kompositsiooni ega koloriiti. Autorit on kandnud puhas ja siiras intuitsioon. Õmmeldud aplikatsioonide meisterlikkust ei ole samuti võimalik hinnata. See on kodukäsitöö oma ehedaimal kujul. See va päris elu. Ja nagu elu ikka, ulatub selle väärtus nullist lõpmatuseni.
Mind köidab autsaiderkunst oma siiruses, eheduses. Alasti kunst, kus miski pole varjatud...
