Väike poiss Bora elab perega Belgradi kesklinnas ja jälgib tähelepanelikult, mis tema ümber sünnib. Aeg on segane, 1930-ndate pisiettevõtjate ajastule järgnevad sõda, Saksa okupatsioon ja vabastajate entusiastlik revolutsioon. Sellega püüab ühte sammu käia ka poisi perekond, kes on harjunud maandama argipäevade raskusi suurte sõnade, teatri, muusika ja suhtlemisega. Hullumeelse järjekindluse kohtumine revolutsioonilise tohuvabohuga pere ainsas toas viib kõiksugu värvikate stseenideni.
„Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni“ ei leidnud pärast valmimist piisavalt julget kirjastajat ning Bora Ćosić (snd 1932) pidi selle 1969. aastal ise välja andma. Süsteemiväline trükis mõjus lugejatele aga nagu tormitäis värsket õhku teemal, millest seni oli avaldatud ainult pateetilisi kangelaslugusid ja võimutruid illusioone. Lõbusaid groteskseid pildikesi esitav romaan pälvis Jugoslaavia tähtsaima kirjandusauhinna NIN ning sellest sai vabastavat naeru pakkuv kultusteos.
Romaani lõpust leiab tõlkija Madis Vainomaa järelsõna ja lühiintervjuu autoriga.
Me mängisime hoovis malet, Miroslavil oli Ungari malekomplekt, punast värvi nuppudega. Pärast mängisime ka Miroslavi juures köögis, seal haises kuse, täpsemalt peldiku järele. Ema küsis mu käest: „Kuidas sa suudad selle haisu sees istuda!" Mina seletasin: „Male on mulle tähtis!" Tädid jumaldasid aga mängu nimega „Menšergeredihniht" või siis meie keeli „Meesäravihasta", minu jaoks olid mõlemad nimed arusaamatud. Mäng seisnes selles, et puust kujud kihutasid mööda papist mängulauda ja kõike seda täringu abil. Minul ei õnnestunud kuidagi selles mängus võita, pärast aga sikutati mind ninast ja kamandati: „Noh, väikemees, voodisse!" Emale meeldis üle kõige võtta osa igasugustest loosimistest, mis seisnes selles, et ta tõmbas mõne pudeli või kingakreemi purgi küljest sildi ära ja saatis selle mingile aadressile. Ema osales auhindadega loosimängus „Puhkus Sušakil", aga võitis seal kolmanda koha ehk siis viis karpi pesupulbrit Radiona. Seejärel ütles ta: „Ma rahuldun ka vähemaga!" (katkend 17. leheküljelt)
