Linnar Priimägi "„Antigone“ meetrika ja prosoodia"

 Eestindaja on teinud tubli „kirjaliku tõlke“, mis filoloogilise originaalitruuduse juures võinuks prosoodilise ladususe huvides endale lubada suuremat licentia poetica’t.

Sirp 7. juuni 2024

Iga tragöödia saab kokku võtta viieliikmeliseks faabulaks: täiend (kangelase loomujoon, mis ajendab tema tegevuse) + alus (kangelane, tegevusakti sooritaja) + öeldis (kangelase murranguline tegevusakt) + sihitis (selle tegevusakti objekt) + määrus (selle tegevusakti asjaolud, „aegruum“).

Sophoklese „Antigone“ puhul oleks viiesõnaline faabula: „Meeleheitel neiu matab venna keeluvastaselt.“

Täiend + alus moodustavad karakteri („meeleheitel neiu“), alus + öeldis moodustavad süžee („neiu matab“), öeldis + sihitis moodustavad teema („venna matmine“), sihitis + määrus moodustavad tausta („keeld venda matta“).

Faabulast lähtudes saab teost lähemalt analüüsida.

Loe edasi...