Banksy töödest saab näitusel tahes-tahtmata kultuuritööstuse osa, kuigi need seda põhimõtteliselt taunivad.
Sirp 9. august 2024
Eks see kõik tõstata kunstimaastiku ja -külastaja silmakirjalikkuse küsimuse. Poliitiliselt teravmeelsed näitused on seotud sotsiaalse staatusega, need tõstavad enda ja teiste silmis kultuurilist kapitali, kuid koju jõudes on teema unustatud ning näitusest säilib vaid soetatud sokipaar ja paar fotot, mida mõned inimesed napisõnaliselt sotsiaalmeedias kommenteerivad.
Kui korraks Theodor Adorno ja Max Horkheimeri kultuuritööstuse teooria juurde tagasi tulla, võib öelda, et Banksy autonoomsus on muuseumisse asetatuna olematu, kuna Banksy loodu on oma algupärases olekus turustamatu, ent meedia ja tööstuse sümbioosi tõttu on saanud osa tema müüdist kaubaks. Olukord on tegelikult jabur: Banksy kritiseerib oma tööga institutsioone ja kapitalismi, selle peale võtab aga institutsioon selle töö ja inimesed tõttavad seda krõbeda 20 euro eest vaatama.
Suures pildis käib massikultuuri taastootmine, mis töötab ainult sellesama süsteemi huvides, mida algselt kritiseeriti. Kunstniku autoripositsioon selles kontekstis kaalu ei oma.
