Ühel kibekülmal detsembripäeval Harvardi kolmandal kursusel tuleb Sam Masur metroorongi vagunist maha ja näeb perroonil ootavas inimmassis Sadie Greeni. Sam hõikab teda nimepidi. Korraks teeskleb tüdruk, et ei kuule teda, aga keerab siis ringi, ja algabki mäng: legendaarne koostöö, mis tõstab nad tähtede sekka.
Noored, kes on olnud lapsest saadik lähedased sõbrad, laenavad raha, paluvad teeneid ja teevad juba enne kolledži lõpetamist valmis oma esimese kassahiti „Ichigo”. Üleöö on maailm nende päralt. Sam ja Sadie, kes pole isegi veel kahekümne viiesed, on särava mõistusega, edukad ja rikkad, ent need omadused ei kaitse neid omaenda loominguliste ambitsioonide ega reetliku südame eest.
Gabrielle Zevini „Homme, homme, homme” ulatub üle kolme aastakümne, viib meid Massachusettsi osariigist Cambridge’ist California osariiki Venice Beachi ning lähemaile ja kaugemaile maile, uurib mitmekesiseid minapilte, invaliidsust, nurjumist, lunastuse võimalust mängudes ning eelkõige meie vajadust suhelda: armastada ja olla armastatud.
Gabrielle Zevin on paljude rahvusvaheliste menukite autor. Tema romaan „A. J. Fikry märkimisväärne elu” võitis muuhulgas Southern California Independent Booksellers Awardi ja Japan Booksellers Awardi ning selle järgi on vändatud film, mis linastus 2022. aasta lõpus. Tema romaane on tõlgitud kolmekümne üheksasse keelde.
Lõpuks keeras tüdruk ringi. Lasi pilgu aeglaselt üle rahva- murru käia, ja kui ta Sami nägi, valgus tema näole naeratus, otse- kui kiirendatud video roosi puhkemisest, mida Sam oli ükskord keskkooli füüsikatunnis näinud. See on ilus, mõtles Sam, ja võib- olla ka veidike ersats, pelgas ta. Sadie tuli tema juurde, naeratus endiselt näol - lohuke paremal põsel, kahe esihamba vahe õige veidi laiem, ja talle näis, et rahvas läheb tüdruku ees kahte lehte, nii nagu maailm Sami ees kunagi kahte lehte ei läinud.
„Düsenteeriasse suri minu õde, Sam Masur," ütles Sadie. „Mina surin pärast maohammustust kurnatusse." (katkend 17. leheküljelt)
