Colleen Hoover "Ei iial enam"

Lily elu ei ole kunagi kerge olnud, aga see pole teda iial takistanud unistuste poole pürgimast. Ta on saavutanud päris palju: kolinud lapsepõlvekodust, Maine’i väikelinnast, Bostonisse, õppinud ülikoolis ja avanud endanimelise lillepoe. Kui tema ja võluva neurokirurgi Ryle Kincaidi vahel säde lahvatab, tundub kõik korraga liiga hea, et tõsi olla. Ryle on enesekindel ja kangekaelne, vahest isegi veidi ülbe. Ta on romantiline ja särav ning kahtlemata Lilyst sisse võetud, aga tõsisemale suhtele on ta kategooriliselt vastu.

Lilyt vaevavad ühtaegu nii uue suhtega seonduvad küsimused kui ka mõtted Atlas Corriganist. Atlas oli tema esimene armastus, ühtlasi side seljataha jäänud minevikuga. Atlas oli tema hingesugulane ja kaitsja. Ning kui too ootamatult välja ilmub, satub ohtu kõik, mille Lily ja Ryle on rajanud.

Colleen Hoover on New York Timesi läbi aegade menukaim kirjanik ja „Ei iial enam“ tema seni loetuim raamat, mis ilmus esmatrükis 2016. aastal, kuid peadpööritav menu saabus aastaid hiljem, mil romaanist sai fenomen TikToki platvormil. Nüüdseks on seda julget ja sügavalt isiklikku teost müüdud ligi 5 miljonit eksemplari ning viimaks jõudnud see unustamatu armastuslugu fännide rõõmuks ka kinolinale.

„Mis sind Bostonisse tõi?"
„Residentuur. Ja mu õde elab siin." Tüüp koputab jalaga katusele ja ütleb: „Täpselt meie all. Abiellus mingi tehnikanohkarist bostonlasega ja nad ostsid terve ülemise korruse."
Vaatan maha. „Terve ülemise korruse?"
Ta noogutab. „Õnneseen, töötab kodus. Ei pea isegi pidžaamat seljast võtma, aga teenib seitsmekohalise summa aastas."
Tõepoolest õnneseen.
„Mis residentuur? Oled arst?"
Ta noogutab. „Neurokirurg. Alla aasta veel residentuuri teha ja siis on asi ametlik."
Stiilne, hea jutuga ja tark. Ja tõmbab kanepit. See oleks nagu see mõistatus, et milline omadus ritta ei sobi. „Kas arstid tohivad kanepit suitsetada?"
Ta muigab. „Ilmselt mitte. Aga kui me endale kunagi midagi ei lubaks, hüppaks ilmselt nii mõnigi üle selle karniisi alla - seda võin sulle kinnitada."  (katkend 17. leheküljelt)