Ent tema heategija testamendis oli üks oluline tingimus: Rosa ei tohi poodi maha müüa, vaid peab kinkima selle edasi kellelegi, kes poodi tõeliselt väärib. Kui liikvele lähevad jutud, et nurgapood peagi ära kingitakse, ilmub Cockleberry Baysse uustulnukaid, kellest mõni pole sugugi usaldusväärne ja paneb Rosa südamest kahtlema, kuidas üldse on võimalik nii kaalukas otsus langetada.
Pisitasa hakkavad hargnema sündmused, mis muudavad selles väikeses mereäärses külas kõikide asjaosaliste elu. Nicola Mayle omases krapsakas ja mahlakas stiilis kirjutatud südantsoojendava „Väikese nurgapoe“ kolmas raamat pakub kuhjaga lugemisrõõmu, üllatusi ja kaasaelamist juba armsaks saanud tegelaskujudele, nagu Rosa ja Josh, Titch ja Lucas ning taksikoer Kuum ja tema kutsikad.
Rosa ärkas kajakate kisa peale. Ta ligemale meeter üheksakümnene nägus abikaasa toetus ühele õlale ja vaatas teda. Magamistoa kardinate pilu vahelt imbus valgust sisse.
Nad olid otsustanud pärast pulmi nurgapoe tagasihoidlikku kahe magamistoaga korterisse elama jääda. Rosale meeldisid korteri kuninganna Victoria aegsed omapärased jooned, aga Josh oli nõudnud, et vannitoas tuleb remont teha, avokaado tooni pott ja kraanikauss valgete vastu vahetada ning uued plaadid panna. Ülemise korruse köök toodi moodsate hallide kappide ja graniidist töötasapinnaga samuti kahekümne esimesse sajandisse. Rosale meeldis endiselt elutoast avanev rõdu ja ta nõudis, et selle sepispiirded peavad alles jääma. Josh jäi selle kompromissiga suurima rõõmuga nõusse. (katkend 17. leheküljelt)