Ühel hommikul rahutuist unenägudest ärgates leidis Gregor Samsa, et ta oli oma voodis tohutu suureks putukaks muutunud. Ta lamas soomuskõval seljakilbil, ja kui ta veidi pead kergitas, nägi ta oma kummis, pruuni, kõhrekaartega kaetud kõhtu, millelt tekk iga silmapilk ähvardas maha libiseda. Tema rohked, tavaliste mõõtmetega võrreldes armetult peenikesed jalad virvendasid tal abitult silmade ees.
„Mis minuga ometi on?” mõtles Samsa. Unenägu see ei olnud. (katkend jutustuse algusest)
Järjejutt. Franz Kafka "Metamorfoos" (2023, loeb Taavi Tõnisson)
KLASSIKALOOD. Franz Kafka. Metamorfoos (1986, loeb Jüri Krjukov)