„Betti Alveri luulepärand on kingitus. Eestile, eestlastele, meie
keelele. Neile, kes tema loomingut tunnevad, on see selge. Alveri luule
on südamesse, hinge juurdunud. Peale kasvab aga uusi põlvkondi. Pärast
Betti Alveri surmagi 1989. aastal on neid sirgunud juba mitu. Palju on
muutunud. Ja samas ka mitte. Luulet loetakse ikka, vähem küll ja ehk
vajatakse seda veidi teisel moel. Arvatakse vahel koguni, et ei vajatagi
üldse, aga see tähendab vaid, et veel ei teata sellest vajadusest.
Seega võiks käesolev valik olla eelkõige käeulatus neile, kes veel ei
tea, et vajavad. Või on seda tasahilju aimama hakanud.“ Nii kirjutab
selle kogu koostaja Veronika Kivisilla eessõnas.
„Välgusähvatus
allikal“ sisaldab 42 luuletust. See on just parasjagu väike ja suur osa
Betti Alveri loomingust. Kogusse said valitud luuletused, mis kõnetavad
just praeguses ajas. Kuid loomulikult ei saa üle ega ümber Betti Alveri
„kõige-kõigematemast“
.
