On nii palju, mida nad ei tea, et me teame.
2010. aasta. Mehe ja lapsega Neevalinnas elav Stella näeb kogemata pealt, kuidas talle külla sõitnud ema saab kokku mehega, kes tundub ähmaselt tuttav. Pilthaaval hakkavad Stella peas hargnema mälestused lapsepõlvest ja noorusest 1970. ja 1980. aastate Eestis, aga ka stseenid ema ja isa abielust, mille sile pind lasi toona ainult aimata, mis võib peituda sügavamal.
Samal ajal püüab Stella lahendada omaenda kreeni kiskuva
abielu võrrandit. Tema mehe Andersi ammune kirg on hispaanlaste esimene
avastusretk Vaikse ookeani äärde. Omamoodi vaikse ookeani kaldal on
elanud ka nemad kaks.
Ookean ühendab motiivina kõiki romaani lugusid,
kus petlikult tüüne pinna alt võib paljastuda terve mahavaikitud elu
oma hoovuste, süvikute ja hiidlainetega.
Olen teinud seda,
milleks mind on kutsutud, ja nii see kord on, et kirjutaja jääb ikka
süüdi. Alati leidub keegi, kes tahaks, et kirja oleks pandud mõni teine
versioon tõest või – nagu ajalugu meile näitab – üldse mitte midagi. Me
kõik oleme võidelnud ja mässanud, igaüks oma relvaga, ja vähemalt selles
tuleb meie kohtumõistjatele au anda, et nad on õigesti taibanud: mitte
mõõk ei ole kõige ohtlikum, vaid sõna.
Kai Aareleid on
saatnud maailma neli last, kolm romaani, kaks luulekogu, ühe novellikogu
ning arvukalt ilukirjandustõlkeid hispaania ja soome keelest. Varrakus
on varem ilmunud romaanid „Vene veri” (2011) ja „Linnade põletamine”
(2016), ning novellikogu „Salaelud” (2018). Mitmesse keelde tõlgitud
romaani „Linnade p
õletamine” ainetel kirjutatud näidend esietendus Eesti
Draamateatris 2019.
