Kõigile nimetatud kogus olevatele jutustustele on ühine mõtteline sein, mis eraldab inimese mitte ainult ühiskonnast, vaid ka iseendast.
Autori loomingumeetodit on kirjandusteoreetikud sageli nimetanud «mitterealistlikuks realismiks», kusjuures rõhk on alati langenud viimasele mõistele. Ja tõepoolest - kuigi enamik Kobo Abe loodud süžeedest näivad esimesel pilgul seisvat väljaspool reaalsuse piire, ei katke tema teostes kordagi side väljamõeldud ja tõelise maailma vahel. Tühjustunne, hirm tuleviku ees, äärmuseni paisunud ahastus ja rabelemine filosoofilistes vooludes - kõik see on ühiskonnale niivõrd omane, et ka kõige fantastilisematena tunduvad kirjeldused on nii või teisiti seotud nende tekkepõhjustega. (Agu Sisask, tõlkija raamatututvustus aastast 1984)
