Raamatus on kaks teost: "Pastoraalsümfoonia" ja "Immoralist".
Kuidas ka tema
«Pastoraalsümfooniat» ja «Immoralisti» ei tõlgendataks, on esimene
puhtal kujul armastusromaan, teine aga homoseksuaalse noormehe siiras
pihtimus Jean-Jacques Rousseau moodi - midagi varjamata, midagi
salgamata, kuigi jah, väga rafineeritult, nagu Gide´i-taolisele
erudiidile kohane. (Lauri Leesi)
Pärit
jõukast protestantlikust perest, polnud autoril lapsepõlves muud muret kui
see, et ta oli teistest poisslastest erinev. Nimetatud erinevus läbib
kogu tema loomingut ning saab leitmotiiviks ka tema isiklikus
biograafias.
Andre Gide on Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1947. a).
