Värvikate tegelaskujudega "Rahusõit" (esmatrükk 1933) on noore emantsipeerunud abielunaise enese eest seismise lugu.
Allegooriline "Manglus Sepapoeg" (1936) kujutab Kalevipoja taastulekut 1930. aastate Eestisse.
Mõlemast romaanist võib leida kokkukõlasid tänapäevaga.
Tekstinäide raamatu 17. leheküljelt:
„Noh... aga... eks noorik ikka lõpetas ära tolle kooli või? Ja no... oleks võinud ikka kohta katsuda... ela nüüd vahiputkas. Ei mina mõista."
Ja Miili sülitab taas. Eege astub liiprilt liiprile, pilk
maas. Jaa-a, ühes klassis nad Sammuliga olid... Eege sai ikka kuidagi lõpetada.
Jah, kuidagi. Patuga pooleks. Võis ju ehk leiduda kuski vaba koht, aga kuis
pidi ja võis siis just Eege selle vaba koha üles leida? Ja nii ta ei
otsinudki... Ja ega tast otsijat poleks saanudki - siis kõnele ja kõnni ja
kiida oma võimeid. Ise tunned, et kuulaja kahtleb neis ja muigab. Kuigi vanaisa
pagar ja jahutagavara alati majas, jälgiti su kõrisõlme neelamisliigutusi igal
söögiajal - jälle kadus muidusööja kurku kallis leivasuutäis! Siis nii sattus
Eege raudteeservale. Ja kas pole naiseks olemine, abielu elamine ikka sama,
olgu see siis raudteevahiga või kullassepaga, piiskopiga või kaluriga. Sööma
pead ikkagi, magada saad igas... maailm su
ümber jääb ikka endiseks...
Miili urgitseb nimetissõrmega igemeis. Midagi lõunajäänuseist jääb tolle küüne alla - Miili neelatab.
