"Vombat";
"Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...";
"Valged daamid";
"Kaheksa varbaga kuningas";
"Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel";
"Karin ja Pearu".
"Vombat"
„Vombat“ nimitegelane on haruldane austraalia kukkurloom – kadumisohus asi justkui mõni suguvõsa või sündmus, millest üha vähem mäletatakse. Näidend räägib aga sellest, kuidas minevikusündmused meie tänast elu mõjutavad, kuidas me ise vastavalt oma soovidele ja vajadustele neist sündmustest valiku teeme või neid teatud valguses välja paista laseme.
Aga mis siis saab, kui mingi mälestusekilluke, millele oma tänase tõe ja minapildi rajame, osutub valeks või väljamõeldiseks? Kas mäletamise kõrval on omamoodi tähtis ka võime unustada?
„Vombat” räägibki – kivirähulikult naljakas ja nukras toonis – mäletamise, unustamise ja väljamõeldise vahekorrast.
"Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..."
Vahel juhtub, et inimene pannakse laulu sisse ja sealt ta enam välja ei saa. Just nii juhtubki kuulsate Peterburgi arhitektide Vassiljevi ja Bubõriga. Ühel heal päeval peavad nad maha jätma oma senise mõnusa elu Venemaa pealinnas, jätma maha oma tulusad tellimused ja sõitma kõige kiiremas korras Tallinnasse, et ehitada sinna uus teater. Milline teater? Kas Saksa teater kohalikele baltisakslastele, kelle päralt on minevik? Või Eesti Draamateater eestlastele, kellel pole küll veel oma riiki, kuid kellele kuulub tulevik? Ega Vassiljev ja Bubõr sellest isegi päris täpselt aru ei saa, aga teatri nad ehitavad.
Ja nagu ütleb oma luuletuses Juhan Viiding:
„See maja seisab keset Südalinna –
ei kaitse ingel teda, vaid kultuur!
Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna.
Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur.“
Juba sada aastat on see nii.
Haapsalu Valge daam on juba sajandeid ennast augustikuuöödel rahvale ilmutanud, seisnud kabeliaknal ja vaadanud inimestele ülalt alla. Tema elust on saanud legend. Ta on ainus ja erakordne.
Korraga aga ilmub tema kõrvale veel teinegi vaim – noor tüdruk, kes on äsja saanud surma autoõnnetuses. Ta toob endaga kaasa tavalise elu rammusad lõhnad ja värvid, mis vanemal Valgel Daamil juba ununema kipuvad. Ja mis tunduvad talle kohutavalt labased – samas kui tüdruku jaoks on masendavalt igav Valge Daami uhke, kuid üksildane saatus.
„Kaheksa varbaga kuninga” peategelaseks on elukunstnik Valdek, kelle unistuseks on mängida kuningas Leari. Paraku näib, et kaks amputeeritud varvast ning liiga kirevalt elatud elu on sellele plaanile kriipsu peale tõmbamas. Kuid Valdek ei vannu alla ning nii saab teatrilavaks haiglakoridor ning partneriks lihtne sanitar, kelle täita on kõik ülejäänud rollid peale kuninga. Miks ka mitte, Leari võib tegelikult mängida kõikjal. On öö, on teater ja on inimesed, kes on suuremad kui nende saatus.
Kuuldemänguna kuulatav SIIT.
"Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel"
See on lugu kõikidele inimestele lohutuseks, kes kas kuuluvad yhiskonna poolt ahistatud vähemustesse või võitlevad nende eest. Kõikidele šovinistlike rynnakute ohvritele. Kõikide šovinistlike rynnakute tagantõhutajaile.
Tegemist on aga loomulikult puhtakujulise meelelahutusega, põhimõtteliselt koguperetykiga, sest akadeemilist analyysi – miks miski asi tekib ja aset leiab – teater ei saa näidata, sest teatri luup on nii suur, et ta tungib asja põhiolemuseni. Sellest peaks ka väga noored hästi aru saama. Võibolla vahetumaltki kui kaine arvestus ja range distsipliin nõuaks.
Tammsaare kangelaste kauaoodatud kohtumine.
Tammsaare Karin ja Pearu – esimesel pilgul ei seo neid tegelasi justkui mitte miski. Kuid tegelikult on nad omal kombel hingesugulased. Kumbki ei sobitu kuigi hästi oma igapäevasesse keskkonda, mõlemad on pisut lapsemeelsed, mistõttu neid ei võeta enamasti kuigi tõsiselt. Nad on jonnakad ja äraarvamatud. Ikka ihkavad ja otsivad nad meeleheitlikult midagi uut ega soovi leppida olemasolevaga. Nad tahavad mängida ja elust rõõmu tunda, mitte Paaside kombel tööd tehes ja vaeva nähes vaguralt armastust oodata. Nemad tahavad kõike ja kohe ning nende armastus on nii suur, et viib trammi alla või kõrvetab hinge surmani. Tammsaare ei lase Karinil ja Pearul kordagi kohtuda. Meie anname neile selle võimaluse.
Kuuldemänguna kuulatav SIIT.
