Ta ei tõstnud kunagi jalga muuseumisse, luges ainult „Paris-Normandie’d“ ja kasutas söömiseks üksnes oma Opineli taskunuga. Saanud töölisest väikepoepidajaks, lootis ta, et tema tütar hakkab tänu õpingutele elama paremini kui tema.
See tütar, Annie Ernaux, pole nõus oma päritolu unustama. Tema isa oli endale kätte võitnud „koha päikese all“. Tütar meenutab isa elu ja surma, aga ka seda haiget tegevat distantsi, mis tekkis üliõpilasest tütre ja armastatud isa vahele, kes talle ütles: „Raamatud, muusika, sul las olla. Mina elan ära ka ilma nendeta.“
ANNIE ERNAUX (snd
1940) on üks tänapäeva tunnustatumaid prantsuse kirjanikke. Nagu enamik
tema teoseid, on ka „Koht“ suuresti autobiograafiline. Ilustusteta
stiilis jutustus, millel on oma universaalne mõõde, tõi Ernaux’le 1984.
aastal maineka Renaudot’ auhinna. Aastal 2022 pälvis ta ka Nobeli
kirjanduspreemia – julguse ja teravuse eest isikliku mälu ja selle
kollektiivsete piirangute paljastamisel.
