Okupatsioonide aeg on pärandanud väga erinevaid kunstiteoseid, näiteks selliseid, mis püüdlikult täitsid võimude tellimust, aga ka selliseid, mis võimumeelse pealkirjaga õigustasid vormiuuendusi või peitsid opositsioonilist allteksti, kõige rohkem aga selliseid, mis oma esteetilise kvaliteediga olid vastukaaluks Nõukogude tegelikkusele. Okupatsioonide vältel loodud kunsti tähendust, tema loovust, uuenduslikkust ning suhet kehtinud piirangute ja nõudmistega saab mõista ainult loomisaegset ühiskondlikku ja kultuurikonteksti arvestades.
50 võõrvõimu aastat Eestis ei olnud kaugeltki ühesugused, selle aja jooksul muutus oluliselt ka kunstipoliitika ja kogu kunstielu. Seetõttu on eesti kunsti ajaloo selle poolsajandi jälgimisel ja periodiseerimisel poliitiliste muutuste arvestamine vältimatu. Materjal ongi vastavalt jaotatud.
Käesolev 6. köite esimene osa käsitleb iseseisvuse kaotamist, lühikest Saksa aega, paguluse algust, stalinismi pealetungi ja sellele järgnenud Nõukogude süsteemi lõtvumise ajajärku.
SISUKORD:1. Eesti kunst diktaatorite ja sõja surve all
Stalinismi esimene laine (1940-41)
Saksa okupatsioon (1941-44)
Eesti kunst paguluses (1944-68)
Stalinismi teine laine (1942-48)
Stalinismi kolmas laine (1949-55)
Stalinistlik linnaehitus
2. Sulaaeg. Sõjajärgne modernism
Muutused kujutavas kunstis: taastamine, kohanemine, uuenemine (1955-69)
Tarbekunst ja disain
Arhitektuur
