„Henriku Liivimaa kroonika“ on muistse vabadusvõitluse ja ristisõja aja olulisim ajalooallikas. Kuigi tegemist pole romaaniga, võib teost pidada keskaegses ladinakeelses kirjanduses väljapaistvaks ka rahvusvahelises võrdluses. Just sellest tekstist pärinevad paljud hilisemad stereo- tüüpsed ajalookangelaste ja -vaenlaste kuvandid, millele eestlaste rahvusteadvus on saanud tugineda. Kroonika katab aastad 1184-1227. Teada on kroonika tõlked saksa, soome, vene, läti, leedu, itaalia ja inglise keelde.
Kroonika autor Henrik, keda on hakatud nimetama Läti Henrikuks, sündis 1188. aasta paiku Magdeburgi lähistel ning jõudis misjonärina Liivimaale 1205. Ta tegutses siin preestri ja kroonikuna ning võttis osa paljudest sõjakäikudest Eesti alal, mis teeb tema kroonikast eriti väärtusliku aja- ja kohaloo allika.
