Johanna Venho teosed tasub ette võtta nii kirjanduslike elulugude huvilistel kui ka neil, kes otsivad raamatutest ennekõike keelenaudingut.
Sirp 1. detsember 2023
Paistab, et Johanna Venho on kirjanikuna pühendunud niisugustele inimestele, kes on oma elu pühendanud millegi endast suurema teenimisele. Mõlemad eesti keelde jõudnud Venho teosed, nii romaan Sylvi Kekkosest (algupärand 2019) kui ka Tove Janssonist (2021) rääkiv „Sügisraamat“, osutavad autori sügavale sisseelamisvõimele ja oskusele teha oma kangelannade hääl enda omaks. Või vastupidi. /---/
„Esimeses naises“ lõhuvad Sylvi minajutustuse skulptor Essi Renvalli mõlgutused. Ta töötab Sylvi kuju kallal, kuid ei leia kuidagi sellele õiget vormi. Venho oleks justnagu kirjeldanud oma raskusi kirjutamisel, asetades need skulptori mõtteisse: kuidas näidata korraga inimese haprust ja tugevust, kibeda koore all tuksuvat südameheadust ja elujanu? /---/
Tove Janssoni loomingu ja tema kunstile pühendatud eluga kursis lugeja leiab „Sügisraamatust“ vastuse nii muumide kui ka teiste tegelaste sünni kohta. End Tove Janssoni ellu põhjalikult sisse lugenud Venho toob lugejani liigutavad mälupildid ja kohati lausa dokumentaaljutustuse tema teekonnast oma käekirja ja kunstnikumina juurde. Romaanis peatub Tove pikemalt oma suhtel ema Hamiga ning püüab leida vastuse küsimusele: kuidas oli Hami ajal olla korraga naine, ema ja kunstnik?
PS. See on lugemissoovitus. Tutvustatud romaane SRG raamatukogus ei ole.
