Jorge Luis Borges „Kujuteldavate olendite raamat”

 „Kujuteldavate olendite raamat” on üks eriline pärl Borgese loomingu pikas reas. Kirjutatud keskaegse bestiaariumi (loomi kirjeldav ja neile allegoorilisi seletusi pakkuv teatmeteos, need sisaldavad mütoloogiliste olendite kirjeldusi ning kirjeldatud loomade pilte) vormi järgides, viib see meid Läänemaise kultuuri juurte juurde, kirjeldades lugejale rohkeid inimmõistusest sündinud olendeid, kes on asustanud mütoloogiaid ja religioone, kirjandust ja filosoofiat, müstikute nägemusi ja poeetide unenägusid. 

Samal ajal kannab see raamat meid ka Borgese loomingu juurte juurde, tema mõjutajate ja inspiratsiooniallikate juurde, ja annab võimaluse näha ühekorraga neid kive, millest see maailmakuulus kirjanik on oma loomingut ehitanud.

Lõik 17. leheküljelt: Bahamuti kuulsus on meieni jõudnud Araabia kõrbetest, kus inimesed tema kujutist muutsid ja suurendasid. Jõehobust või elevandist tegid nad kala, kes püsib põhjatu vee kohal, ja selle kala kohale kujutlesid nad härja ja härja kohale rubiinidest mäe ja mäe kohale ingli ja ingli kohale seitse põrgut ja seitsme põrgu kohale maa ja maa kohale seitse taevast. Lane’i poolt üles kirjutatud pärimusest võime lugeda: 

„Jumal lõi maa, aga maal polnud millegi peale toetuda, niisiis lõi ta maa alla ingli. Aga inglil polnud millegi peale toetuda, niisiis lõi ta ingli jalgade alla suure rubiinist kalju. Aga sellel kaljul polnud millegi peale toetuda, niisiis lõi ta kalju alla härja, kellel on neli tuhat silma, kõrva, nina, suud, keelt ja jalga. Aga härjal polnud millegi peale toetuda, niisiis lõi ta härja alla kala nimega Bahamut ja kala alla pani ta vee ja vee alla pani ta pimeduse ja sellest kaugemale inimese teadus ei näe.”