Hea on olla teel. Kuni oled teel, oled justkui kaitstud. Vähemalt seni, kui sul on veel natuke raha. Lennuk laskus läbi pilvede hämara ja tumeda maa poole. Pilvede kohal oli päike juba tõusma hakanud, taevas lõkendas selles talvekoidikute apelsinikarva lõkenduses, väga erilises, ja korraks paistis üle pilvede punase ketta ülemine serv nagu kalliskivi. Siis hakkaski lennuk laskuma ja kalliskivi kadus jälle ära. Pilvede all tundus veel olevat väga pime. Aga midagi ikka paistis juba. Veeloikudega põldusid, tumedaid metsi, siia-sinna visatud inimeste kodusid. Mõnes põles tuli. Siis olid all juba väikelinna äärelinna majad. Tänavate kaupa reas, igaühe ümber aed mõne puu ja muruga. Igaühes neist rullub lahti üks tumm elamise draama, millest me kunagi teada ei saa.
