Eesti võrsumises rahvuseks
ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on
kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest
tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie
emakeel. Kolmeköiteline koguteos „Maailmakirjandus muinasajast
tänapäevani” annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest
ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis.
II
ja III köites vaadeldakse esmajoones maailmakirjanduse läänepoolset
kaanonit – seda, mis eesti kultuuri seni kõige enam on mõjutanud.
Kirjandusajalugude traditsiooniline ülesehitus maade ja rahvuste kaupa
on valdavalt asendatud nähtuste võrdlev-tüpoloogilise käsitlusega.
Pearõhk on kirjandusloome esteetilis-tunnetuslikul algupäral ja
teisenemisel.
III köites kirjeldatud peavoolud ja -märgid on
realism, sümbolism, naturalism ning 20. sajandi alguse
modernistlik-avangardistlik pöörang. Nende ühises mõjuväljas on
maailmakirjanduslik luule, proosakirjandus ja draama vormunud, arenenud
ja teisenenud kuni 20. sajandi lõpu postmodernismini ja tänase päevani
ühtviisi Läänes ja Idas.
