II ja
III köites vaadeldakse esmajoones maailmakirjanduse läänepoolset
kaanonit –seda, mis eesti kultuuri seni kõige enam on mõjutanud.
Kirjandusajalugude traditsiooniline ülesehitus maade ja rahvuste kaupa
on valdavalt asendatud nähtuste võrdlevtüpoloogilise käsitlusega.
Pearõhk on kirjandusloome esteetilistunnetuslikul algupäral ja
teisenemisel.
II köide algab ülevaatega kirjandusest antiikses
Kreekas ja Roomas ning lõpeb peatükiga romantismist – millest alates
maailmakirjanduse kaanon on aina hoogsamalt üleilmastunud, rikastudes
Ida- ja Põhja-Euroopa, nagu ka Ameerika kontinendi kirjandusliku
loomepanuse ja -kogemuse varal.
